Raamatud läbi

Pahandasin Tooma ja Hennuga. Henn tahtis lisada minu blogile kriitilist kommentaari. Aitasin tal selle üles riputada sissekande osana. Mõtlesin, et räägin millestki, mis vastuolusid ei tekita. Henn oli läbi lugenud hulga ühe autori raamatuid. Ühte neist raamatutest olin mina ka lugenud, küsisin, kas Hennule see raamat meeldis. Ta vastas, et see koht meeldis, kui peategelane ühe tädiga rääkis. Vaatasin eemalt, et blogile pole Hennu kommentaari alla rohkem kommentaare tulnud. Panin selle raamatu, mille kohta ma olin küsimuse esitanud, lapiti riiuli peale, et see hiljem õigesse kohta teise riiulisse panna. Käisin toa teises otsas, aga kui tagasi pöördusin, seda raamatut enam ei olnud. Püüdsin seda leida. Vaatasin kõigepealt samas kohas ringi, siis läksin vaatama, kas see on juba õigesse riiulisse viidud. Toas oli veel inimesi, üks seisis minu kõrval. Tundsin ära, et see on Kati S. Küsisin talt, kas ta on seda raamatut näinud, raamatud peavad üldjuhul olema tähestiku järjekorras, vahel ka formaadi järjekorras. Kati vastas, et oh, see on tema raamat.