Kassett kingituseks

Mul oli külas Ivar. Ta ütles, et kõige rohkem tahab ta kõndida koos Erikuga. See lause tuli ootamatult. Mõtlesin, et võibolla nad keskkooli ajal kõndisid koos, kui mina enam nendega samas klassis ei käinud. Natukese aja pärast vastasin, et kuigi Erik ei ole klassikokkutulekutel käinud, olen ma temaga pärast kooli lõpetamist kolm korda pikemalt kokku saanud, lisaks tänaval koos edasi läinud ja telefonis rääkinud. Ütlesin Ivarile, et ma kingin talle oma kasseti. Küsisin, kas ma kingin kõik viis kassetti. Ivar ei vastanud. Ütlesin, et inimesed ei pea viisakaks keelduda, aga nii paljusid kuulata ka ei taha. Läksin oma viimast kassetti tooma. Mõtlesin, et kingin ka esimese kasseti "Maailmakord", seal on kõige ilusamad viisid. Aga seda ma ei leidnud. Oli vaja leida varueksemplar, oma eksemplari ei tahtnud ma ära anda. Otsisin edasi. Ivar juba väljus uksest. Isa hüüdis, et ma tuleks Ivarit saatma. Otsisin siiski kassetti.