Olin lugenud ühte romaani algul põhimõttel lugeda igast peatükist natuke, aga see oli nii haarav, et jätkates olin hakanud lugema rohkem. Romaanis läks üks mees veealusesse riiki ja võitles seal koletistega. Talle oli antud ülesanne need võitlused läbida, aga õnneliku lõpuni jõuda oli raske.
*
Mängisin Martiniga malet. Mängisime naljaavangut. Edasi tuli Martin oma kuningaga kaugele ette, öeldes, et mängib aktiivselt. Minu meelest kuninga ohtu seadmine võis just passiivsesse kaitsesse sundida. Leppisime viiki. Valmistusime alustama uut naljapartiid, et see ka võrku üles riputada. Panime nuppe peale. Minu käes läks must lipp pooleks. Ütlesin, et lipud lähevad kogu aeg pooleks. Ma elasin põhiliselt kodus, aga lisaks oli mul üks isiklik korter, kus ma vahel käisin. Klaus soovitas, milliseid nalju ma võiks seal korteris lisakoduleheküljele üles riputada. Vastasin, et ma ei taha, seal leheküljel on isegi nalju, ja kui neid veel juurde riputada, siis hakkab välja paistma, kes on lehekülje autor. Joonistasime seinal rippuvale paberile pilti. Kõigepealt tegin mina mõned jooned, siis Klaus, seejärel kolmas vend. Algul oli olnud juttu, et valmis pildi riputan võrku üles. Aga ma enam ei tahtnud, sest pilt ei olnud enam nii ilus kui alguses.
0 vastukaja:
Postita kommentaar