Kirjutasin üleeile seni kuulamata lintide kuulamisest. Pärast kuulasin tol hetkel pooleli olevat linti edasi. Tuli ette üks tuttav laul, mida olen ka ise raadiost lindistanud. Mõtlesin juba, et kas olen märkamatult teise lindi maki sisse pannud. Aga kui lint lõppes, selgus, et seda mitte, sama laul ongi kahel lindil.
Võtsin järgmise lindi. Sellel esineb üks pereansambel, kes eelistab laulda kiiremas tempos laule. Mõlemal lindil on minu isa sõnu kasutatud. Mitmetele tema luuletustele on tehtud üle ühe viisi ja ühte viisi kuulates võib ka teine meelde tulla. Kiires tempos laule kuulates tuli meelde ka üks klassiõde. Tema kohta öeldi kooliajal, et talle meeldib igasugune muusika. Ta vaidles vastu, et aeglased laulud talle ei meeldi. Sellel lindil mees laulis kiiremaid laule kui naine, aga kõik laulud olid üksteisele sarnased. Õige sõna on võibolla, et kõik on väga meloodilised. See lint on eelmisest ühtlasemalt hea, kuigi ei ole mul veel lõpuni kuulatud. Mulle tundusid siiski sõnad ja viisid vastuolus olevat. Kui olin neid tekste luulekogust lugenud, olid need tundunud naljatoonil luuletused, aga nüüd oli neile tõsine viis tehtud.
0 vastukaja:
Postita kommentaar