Jutuleib

Nägin unes, et sõin leibasid. Ütlesin isale, et ühe leiva puhul ma saan süies aru, mis sinna sisse on kirjutatud, aga teise puhul ma teksti ei taju. Isa ütles, et tema tajub mõlema puhul. Ta esitas mulle suunava küsimuse, kes on maakonnalehtedes kõige suurem jutumees. Sellele vastuse leidmise abil pidin saama leiva seest lugeda, aga tegelikult ma ei osanud sellele küsimusele vastata. Seda olin ka varem tähele pannud, et vahel oskan leiba süies selle seest lugeda, vahel ei oska. Ma ei teadnud, kuidas üldse leiva sisse kirjutamine käib.

Nägin unes, et üks võõras naine võttis minuga internetis ühendust. Ta joonistas pildi esimese osa, mina joonistasin teise osa juurde, seejärel pidin ma pildi veel ära värvima ja selle talle ümbrikus jõulude puhul saatma. Aga värvida ma enam ei saanud, sest paber kadus enne ära. Kui jõulud läbi olid, sain teada, et see naine on üsna vana ja hallide juustega. Üks tema pere liige oli vanglas ja ta käis seda seal vaatamas. Leidsin paberi puhveti klaasi tagant üles. Ütlesin emale, et sellepärast, et ta selle ära peitis, ei saanud ma seda õigel ajal saata. Ema vastas, et talle ei meeldi, kui ma kellelegi väljapressimise peale postkaardi saadan.