Külalised toas

Leidsin suure toa kirjutuslaua pealt virna pabereid. Tundus, et need oleks pidanud olema minu toas. Siis tuli mulle meelde, et olingi näinud, kuidas vennad vihaga minu pabereid ühest toast teise viisid. Tundus kahtlane, et kaks venda olid viimasel ajal jälle minuga samas toas ööbinud, kui nad olid vahepeal juba välja kolinud. Külla tuli üks naine koos oma väikse õega. Istusime suures toas ja ajasime juttu. Mõtlesin, et see naine on poisi näoga. See tuli sellest, et ta oli juuksed lühikeseks lõiganud. Siis tegi sugudel kõige paremini vahet juuste järgi. Lahkusin külaliste juurest ja läksin kööki. Mõtlesin, et võibolla see naine oli oodanud, et ma temaga kauem samas ruumis oleksin. Aga tal võis igatseda ka huvitav olla. Läksin oma tuppa. Seal istus ühe asja otsas kari tüdrukuid. Nad ütlesid mulle, et mina võiksin inimesi õpetada. Vaidlesin vastu, et ma ei saa õpetada, sest ma pole õigekirjas kindel. Tegelikult oli mul probleeme peamiselt sellega, kas panna "kui" ette koma või mitte. Ja seda ka osadel juhtudel teadsin kindlalt.