Tund ja olümpiaad

Hakkasime koolist kodu poole minema. Minu ees kõndis üks tüdruk, kellele ma tahtsin järele jõuda. Kesklinna bussijaamas läks ta sellise bussi peale, mis sõitis teises suunas kui mul oli vaja minna. Mõtlesin, et kui kodutee on nii lühike, siis ei jõua ma kunagi sellele tüdrukule järele. Bussipeatuses oli veel klassikaaslasi, kellega ma polnud kontakteerunud. Nad tahtsid kindlaks teha, kas ma tunnen kedagi ära, seetõttu küsisid nad mult, kus minu isa on. Vastasin, et võibolla teisel pool teed.

*
Isa küsis, kus tema käsikirjad on pandud. Tal oli kogutud teoste väljaandmine pooleli, aga talle tundus, et see jääbki pooleli, sest tema käsikirjad on ära hävitatud. Ta rääkis, et teistel kirjanikel on kogutud teostes reisikirjade köited, aga temal jäävad need nüüd ilmumata. Teised oletasid, et ta polegi reisikirju kirjutanud. Aga siis selgus, et on küll ja kuhu need on jäänud. Nimelt tuli ukse taha üks tüdruk kastitäie isa käsikirjadega. Ta rääkis, et oli need kunagi laenanud ümberkirjutuste tegemiseks, aga siis sündis tal vallaslaps ja hakkas tunduma, et ta ei jõua ümberkirjutustega kunagi lõpule. Hiljem oli tal sündinud veel abieluväline laps ja üks laps abielust. Öeldi, et mina ühte tema last hoidma hakkaksin, sest mina olen hea lapsehoidja. Mõtlesin, et varem olen olnud, aga täna hakkab laps võibolla minu käes nutma.

*
Läksin tundi. Istusin esimesse pinki sellise tüdruku ette, kellest olin juba varem mõelnud. Õpetaja hakkas füüsikast rääkima. Ta küsis, miks ma üles ei kirjuta, kas mulle jääb kõik meelde. Vastasin, et loen hiljem seda osa õpikust. Või õpik on liiga keeruline, aga füüsika käsiraamatust saan paremini aru. Juurde tuli uusi inimesi, mistõttu osad varem kohal olnud istusid ettepoole ja see tüdruk istus minu kõrvale.

*
Olin füüsika olümpiaadil. Tundus, et ülesanded on kerged. Pärast lahendamise lõppu rääkisin neist Kristeri ja Arturiga. Hakkas tunduma, et olin siiski valesti lahendanud. Vastused olid antud, aga ma olin saanud teistsuguseid vastuseid. Õpetaja tahtis minu tööd läbi vaatama hakata. Aga kui ta nägi, et ma pole kirjutanud lahtisele lehele, vaid vihikusse, siis ta ütles, et jätab sellise vaatamata. Võibolla olin järgmiselt leheküljelt valemeid vaadanud. Aga võibolla valemeid võiski vaadata, sest need olid ka seina peal väljas. Õpetaja siiski vaatas minu tööd.