Ärkamisest pakkimiseni

Ärkasin hommikul. Teises voodis magas üks naine. Ta tuli voodist välja ning läks minust mööda. Ta ütles, et see on ükskõik, kas me magame samas või erinevates voodites, kui me magame samas toas. Oleksin saanud tema poole vaadata, aga hoidsin silmi kinni. Vaatasin, et tal on nii iseloomulik nägu, et ma tunneks teda vist juba ära. Läksin kööki ja otsisin oma rohtusid. Ema ütles, et ta viis need köögist välja. Läksin oma tuppa, et enne kooli minekut ranitsat pakkida. Ma olin seni võtnud kaasa juhuslikke asju, kuigi üsna õigeid, aga täna tahtsin kontrollida, et kaasas oleks täpselt õiged asjad. Aga kontrollimine võttis väga palju aega. Mõtlesin, et see läheb veel selle võrra aeglasemalt, et ma alustasin kõige vanematest vihikutest.