Praha ja Eger

„Zeitschrift für Ostmitteleuropa Forschung. Journal of East Central European Studies“. 72. 2023. 1.

Lugesin läbi kaks esimest artiklit. Kolmas artikkel oli ühelt eestlaselt, seda ma teistsuguse teema tõttu ei lugenud, samuti mitte raamatuarvustusi.

Esimese artikli autor on Martin Čapský. Ta kirjutab Praha ajaloost 16. ja 17. sajandil. Budapesti puhul teatakse, et see on eri linnadest kokku kasvanud, sest see peegeldub linna nimes. Aga artikli järgi oli ka Prahas kunagi viis eraldi omavalitsust. Eesti ajaloos on olnud juttu kahest Pärnust.

Üks Praha omavalitsustest jagunes artikli järgi neljaks üksuseks, mille puhul otsetõlge oleks kvartal, aga sõnaraamat lubab tõlkida ka linnaosa. Mina olen neid sõnu kasutanud erinevates tähendustes, kvartaliks olen nimetanud lähimate tänavatega piiratud ala, linnaosaks suuremat üksust. Kui neid oli ainult neli, siis ma eelistaks tõlget linnaosa, aga lugesin vahepeal mõned leheküljed eestikeelset Põhjasõja aegsete dokumentide kogumikku edasi, seal oli sarnasel puhul kasutatud samuti sõna kvartal.

Artiklis Praha kohta öeldakse, et kvartalitel olid kaptenid, kes pidid jälgima näiteks tuleohutust. Kapten võiks olla ka jalgpallimeeskonnal ja rahuotstarbelisel laeval, aga Prahas olid lisaks veel leitnandid, mis peaks olema ainult sõjaväeline auaste. /TÄIENDUS: Inglise-eesti sõnaraamatus on 'lieutenant' siiski ka 'asevaliseja'./ Tuleb meelde ungari keelest tõlgitud lasteraamat „Pál-tänava poisid“, kus poistekamba liikmetel olid samuti sõjaväelised auastmed. Selle raamatupealkirja järgi organiseeruti tänava, mitte kvartali järgi, tänava eri külgedel võivad olla erinevad kvartalid. Artiklis uuritud kvartalid kandsid samuti nimesid, neil oli kõigil mõne pühaku nimi. Mõtlesin, et Tartus on nii isikunimede järgi Annelinn ja Maarjamõis kui ka toidu järgi Supilinn ja puu järgi Tammelinn. Tartus on ebaühtlus veel, et Kitsas tänav on ainult üks trepp, aga Annelinnas on erinevad teeharud koondatud ühise tänavanime alla.

Teise artikli autor on Thomas Freller. Ta kirjutab vastureformatsioonist Böömimaal, aga linnanimena esineb Eger, mis ei ole Tšehhi, vaid Ungari linn. /TÄIENDUS: Jaan Lomp arvas, et mõeldi teist linna, kirjutades muuhulgas: "Tšehhi riigi ja ühtlasi ka ajaloolise Böömimaa lääneosas Saksa ja ühtlasi Baieri piiri lähedal asub linn tšehhikeelse nimega Cheb (hääldus on kas Hhep, Hheb, Heb või Hep). Selle (vana) saksakeelne nimi on Eger (hääldus on Eeger). Usun, et Thomas Frelleri artiklis nimetatakse just seda linna. Küllap kasutatakse tänapäeva saksakeelses kirjanduses rohkem nime Cheb."/ Egeri kohta on olemas romaan „Egeri tähed“, kus ungarlased löövad linna piiravad türklased tagasi, aga vaatasin ingliskeelsest vikipeediast, et 16. sajandi lõpul langes linn siiski Türgi võimu alla, enne 17. sajandi lõppu tuli asemele Habsburgide võim.

Egeri järgi on nimetatud piirkond, mis otsetõlkes oleks dekanaat, aga sõnaraamatu järgi toompraosti ametipiirkond. Toompraost on piiskopist vähem tähtis vaimulik.

Olen õppinud, et vastureformatsiooni eesmärgil asutati jesuiitide ordu, aga artikli järgi tegi vastureformatsiooni ka Malta ehk johanniitide ordu. Sellest ordust on artiklis kõige rohkem, kuigi nimetatakse ka jesuiitide ordut ja Eesti ajaloost tuntud Saksa ordut. Ühe ordu kohta öeldakse, et reformatsioon tõrjus seda. Mõtlesin, et Augsburgi usurahu järgi kehtis põhimõte, et kelle maa, selle usk, see peaks keelama osades piirkondades vastureformatsiooni tegemise. Aga rahu polnud igavene, 17. sajandi esimesel poolel toimus juba Kolmekümneaastane sõda ja artiklis on juttu veel hilisemast ajast. Mõtlesin, et kui reformatsioon ordusid tõrjus, siis see andis võibolla vastureformatsioonile eelise, neil oli masinavärk olemas. Reformatsioon kasutas jälle trükisõna rohkem.

Esimene artikkel oli inglise ja teine saksa keeles. Toodud oli ka vanemas saksa keeles tsitaate. Üks näide selle kohta, et ei kirjutatud ’deutsch’ nagu praegu, vaid ’teutsch’. Seda lugedes meenus keskkooli õpitu, et Hitler on oma nime kirjutanud ka Hittler.