Vaatasin täna hommikul arvutist ilmateadet, et vihma ei tule. Hakkasin maale sõitma. Bussi peale mineku ajal oli just väike sadu ja müristamine. Hiljem maal olles tibutas veel kolm või neli korda ja oli ka natuke müristamist veel.
Maal olid pojengid hakanud kiiresti ära õitsema, aga muid lilli oli paremini säilinud. Kui nädal tagasi kuulsin ühest naabrite aiast raadiot, siis täna teisest aiast. Osade laulude ajal keerati raadio justkui valjemaks. Kõige rohkem meeldis mulle juba lapsepõlvest tuttav laul "Kätte jõudnud suvi", teised tundusid kõik võõrad olevat. Esimese laulu sõnad jäid ka umbes meelde, seal lauldi midagi, et head sõnad tulevad raskelt.
Mõtlesin pildistada rongipeatusesse viivat teed. Aga kui olin just fotoaparaadi välja võtnud, hakkas taas piisku langema. Seetõttu panin aparaadi ranitsasse tagasi ja läksin rongipeatuse hoonesse, et katuse alt saab ikka pildistada. Pildistasin seal vaadet hoonest välja ja raamatuvahetuspunkti raamatuid. Tagasiteel oli sadu lakanud ja pildistasin ikkagi seda teed, mida algul olin kavatsenud, ainult algselt kavas olnust vastupidises suunas vaatega.
Jõudsin veel 8 lehekülge romaani lugeda. Olen seda romaani lugenud mitu suve, täna jõudsin üle keskkoha piiri. Kuigi olin käinud rongipeatuses, läksin kojusõiduks bussipeatusesse. Hommikul ei olnud ma aru saanud, kas kuulen korraks rohutirtsu või mitte, õhtul oli selgelt aru saada, et kuulen esimeste rohutirtsude häält.
0 vastukaja:
Postita kommentaar