"Vaba Eesti Sõna" 1968

„Vaba Eesti Sõna“. 4. jaanuar – 20. juuni 1968.

SISSEJUHATUS
Aasta 1968 valisin lugemiseks välja, kui ma veel uurisin kõigi revolutsioonide teemat, aga mõtlesin hakata uurima Tšehhoslovakkia teemat. Teadsin, et 1968 toimusid rahutused nii Tšehhoslovakkias kui ka Prantsusmaal, samuti veel mitmel pool mujal, nagu 12. klassi ajalootunnis jutuks oli. Valitud Ameerika eestlaste leht oli paksem kui varem loetud Austraalia eestlaste oma aastal 1960, kuid otsustasin, et ma ei loe sellepärast numbri kohta rohkem kirjutisi, vaid 25 numbrist igaühest 4 kirjutist. Otsustasin, et esimeses järjekorras loen Tšehhoslovakkia ning teises järjekorras Prantsusmaa teemat. Kolmanda eelistuse valisin välja vist alles lehte avades ja selleks sai Vietnami sõda. Neljas eelistus oli algul sõnastatud „kõik muu“, aga hiljem kitsendasin selle teemaks „eestlaste kultuur“.

TŠEHHOSLOVAKKIA
Tšehhoslovakkia tolle aasta revolutsioonilisi sündmusi on hiljem tuntud Praha kevade nime all, aga need algasid tegelikult juba jaanuaris. Ajalehest selgus vähem tuntud tõsiasi, et idablokist ähvardas samal aastal lahkuda ka Rumeenia. Ajaleht seletab Ida-Euroopa riikide mässuliseks muutumist sellega, et kasutati võimalust, kui Nõukogude Liidu ja Hiina suhted jahenesid. Ajaleht on algul Tšehhoslovakkia arengute suhtes umbusklik, pidades neid paleepöördeks, mitte rahvarevolutsiooniks. Katkestasin lugemise enne liikumise mahasurumist, kui Nõukogude väge oli siiski juba Tšehhoslovakkia territooriumile mahasurumise ettevalmistamiseks viidud. Kuigi vahepeal oli leht selle riigi arengute suhtes optimistlikumaks muutunud, jääb viimaseks sel teemal loetud kirjutiseks siiski, kui üks ajalehe autoritest on pahane Ameerika ja Tšehhoslovakkia suhete paranemise pärast, arvates, et kommunistid jäävad kommunistideks. Ka Eestis on endisi kommuniste veel pärast omariikluse taastamist kritiseeritud, olen seda ka ise teinud.

Lehes üks kirjutis oli Tšehhoslovakkia rahast. Nagu taasiseseisvumisel ei saanud Eesti krooni päeva pealt kasutusele võtta, lootis ka Tšehhoslovakkia konverteeritava rahani jõuda alles viieaastase protsessi tulemusel.

Eesti taasiseseisvumist on nimetatud veretuks, aga on siiski kahtlustatud, et mõned poliitilised mõrvad vabadusvõitlejate suhtes veel viimasel hetkel toimusid. Selliseid asju juhtus veel pärast reformide teele asumist ka Tšehhoslovakkias. President Masaryki poja 1940. aastate surma kohta olen lugenud kommunismiaegsest kirjandusest, nagu see oleks olnud enesetapp, aga loetud ajaleht ütleb, et poliitiline mõrv.

PRANTSUSMAA
Prantsuse rahutused algasid hiljem ja streigid hakkasid ka enne Tšehhoslovakkia sündmuste lõppu Prantsusmaal vaibuma. Kuna rahutustes oli tähtis osa üliõpilastel, siis mulle tundus, et rahutustelaine vaibumine võis olla seotud ülikooli suvevaheja saabumisega. On teada, et lõpuks viisid need sündmused siiski Prantsuse presidendi vahetumiseni. Varem kuuldud kirjeldustest on jäänud meelde mässulised vasakpoolsed üliõpilased, aga lehe järgi toimusid ka vasaklpoolsete ja parempoolsete üliõpilaste kokkupõrked. Leht on Prantsuse mässuliste suhtes vaenulikum kui Tšehhoslovakkia omade suhtes. Püütakse näidata, et Prantsuse rahutused on kommunistide algatatud ja Nõukogude Liidu korraldatud. Nagu idablokis polnud tol aastal mässuline ainult Tšehhoslovakkia, loetleb leht ka lääneriikide puhul rohkem mässusid kui Prantsusmaa oma.

VIETNAM
Läänes oli Vietnami sõja vastaseid, aga eestlaste leht arvas, et kommunistidega tuleb sõdida. Loetud perioodi jooksul kaaluti nii Ameerika vägede Vietnamisse juurde viimist kui ka algasid samuti Prantsusmaa pinnal rahuläbirääkimised, kuigi Nixonit ei olnud veel presidendiks valitud. Pajur on rääkinud ajalooloengus, et Nõukogude aja kirjanduses kujutati Teise maailmasõja aegseid sakslasi mitte inimeste, vaid monstrumitena. Ka nüüd loetud ajalehest vaatasin, et ajakirjanikel ei ole sellist suhtumist nagu Sorokinil, kes püüdis näidata, et Teise maailmasõja ajal eri pooltel võidelnud riigid olid tegelikult üksteisele sarnased, mitte ainult totalitaarsed riigid, vaid ka demokraatlikumad.

EESTLASTE KULTUUR
Kirjutati nii väliseestlaste kui ka Eestis elavate kultuurist. Väliseesti luuletajatest kirjutati palju Marie Underist, keda kiideti ülivõrdes. Mõtlesin, et klassikuid võivad rohkem kiita need, kes ise pole selles valdkonnas teoseid avaldanud, muidu tundub nii mõnelegi autorile, et enda maitsele vastavad just enda teosed. Kodumaalt teatati lehes minu arheoloogist vanavanaisa surmast. Kodumaa tuleviku suhtes ennustati lehes samaaegselt nii iseseisvuse taastumist kui ka eestlaste oma maal vähemusse jäämist.