Kirjutasin, et tõmbasin endale võrgust maleprogrammi Chess 2020. Tasuta kättesaadavad olid selle kolm esimest tugevusastet. Esimest taset ma ei proovinud, teise ja kolmandaga võitsin kõik mängud. Kolmandaga, mida nimetatakse meelelahutusmängijaks, käisin vahepeal küll kaotusseisudest läbi, aga lõpuks panin iga kord mati. Ostsin endale varsti programmi ülejäänud tasemed ka juurde, makstes 17 eurot ja 90 senti. Raha tuli üle kanda Hollandi panka ja umbes kolm päeva hiljem olid programmi täiendused käes. Tundus, et need olid mul arvutis juba varem olemas, aga kirja teel saadeti parool, millega sai need käivitada. Hakkasin mängima nüüd neljanda tasemega, mida nimetatakse hobimängijaks. 12. tase olevat suurmeistri tugevusega, järgneb vist üks veel tugevam tase välises arvutis mängimiseks. Neljanda tasemega esimese mängu kaotasin ja teise võitsin. Seejärel läksin magama. Hommikul ärkasin kas telefonisõnumi, öösel mängimise või mingi muu põhjuse tõttu vara ja mängisin veel neli mängu. Kuue mänguga neljanda taseme vastu jäi seis 3:3. Mustaga sain ühe ja valgega kaks võitu. Mängud toimusid umbes välktempos ja ilma kellata. Kuues mäng inimene-arvuti oli selline:
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 4. 0-0 Oc5 5. Ve1 d5 6. Re5 Re4 7. d3 Of2+ 8. Kh1 Oe1 9. de Lh4 10. ed Od7 11. dc Oc6 12. Oc6+ bc 13. Ld7+ Kf8 14. Lf7++
Vahel räägitakse, et kes kaotusseisus kohe ei alistu, sellel pole alistumiskultuuri. Arvuti mängis aga kõik mängud viimase käiguni, nii ei tekkinud võitudes kahtlust ja sai realiseerimist harjutada. Ise ühes mängus materjalikaotuse tõttu alistusin.
reede, märts 13, 2020
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar