Kõheldes rongile

Mõtlesin, et võibolla peaks täna Peedule minema. Pakkisin koti ja asusin kellelegi ütlemata raudteejaama poole teele. Jaamas tegin aega parajaks ja magasin jaamahoone toolil. Kui ärkasin, siis kahtlustasin, et üks vanainimene on midagi minu kotist varastanud. Haarasin koti, aga nüüd pidas hoopis tema mind vargaks, sest selgus, et see oli tema kott. Minu kott oli minust teisel pool. Mul läks miski vastu kella nuppu, nii et kell läks valeks. Mõtlesin, et siin pole sellest midagi, sest saan vaadata ka jaamahoone kella, aga Peedult tagasi sõitma hakates on halb, kui kell on vale. Nüüd märkasin, et ka jaamahoone kell näitas juba 16 minutit, rong pidi sõiduplaani järgi väljuma veerand. Mõtlesin, et kui ma olen koti pakkinud, siis ma ei taha sellega koju tagasi minna. Kiirustasin läbi tunneli. Mõtlesin, et vast jõuan veel peale, sest tunnelis oli ka teisi kiirustavaid inimesi. Nägin veel rongi peatuses seismas. Mõtlesin, et pean kelleltki küsima, kas see on ikka Tallinna rong. Tundus, et rong hakkas just liikuma.