Tagaselja kordustrükk

Avastasin raamatupoes, et müügil on minu raamatu "Viimsed päevad" teine trükk. Ma ei teadnudki, et sellest teine trükk on välja antud. Mulle polnud tasuta eksemplare antud. Mõtlesin, et võiks neid küsida ja juba enne poest mitu eksemplari osta. Aga müüja ütles, et ainult kaks eksemplari oligi poodi jäänud. Võtsin esialgu ühe. Kodus vaatasin ostetud raamatut. Selle esikaanele oli kirjutatud lause, mida esimesel trükil ei olnud: "Kui Kalle Kulbok oli president". Mõtlesin, et teen raamatu kaanest foto ja saadan selle feisbukki. Aga raamatusse sisse vaadates tahtmine seda teha vähenes, sest kui esimesel trükil olid olnud tegelaste nimed asendatud varjunimedega, siis teisel trükil olid õiged nimed. Üks muudatus oli, et uute osade motod olid teistsugused kui esimesel trükil. Mind võidi õigete nimedega raamatu välja andmise eest kohtusse kaevata. Kohtus oleksin öelnud, et mina ei teadnud, et see välja antakse. Raunal ja Bristolil võis olla juba esimest trükki välja andes kavatsus, et hiljem antakse õigete nimedega trükk ka, sest Bristol oli öelnud, et käsikirjad ei põle. Mul oli teise trüki üle natuke hea meel, sest ma polnud kunagi mõelnud, et mõnest minu raamatust veel teine trükk ilmuks. Aga selle tagaselja väljaandmine oli ikkagi autoriõiguste rikkumine.

*
Üks naine läks pimedavõitu minu tuppa, mis oli tondituba. Ta ütles, et eriti õudne ei ole. Rääkisin tagumises koridoris Toomaga. Pille ütles vannitoast, et minge siit eemale. Läksime juttu jätkama minu tuppa, kus lamp põles. Lugesin Uue tänava väikeste majade juures kõnniteel raamatuid. Raamatus kirjutati, kes on 19. sajandil duellil surnud. Sain teada, et ka Petöfi suri duellil. Üks poiss ütles, et ta tahab mult raamatut laenata. Küsisin, kas ta üldse ajaloost midagi teab, nimetagu ta kümme ajaloofakti. Ta hakkas nimetama selliseid, mis tundusid olevat ta enda väljamõeldud. Aga tagapool nimetas ta ka kaks sellist, millest ma teadsin, et need on õiged, aga mille teadjate arv ei olnud kõige suurem. Ütlesin, et sellest aitab. Aga ühtegi raamatut ma ikkagi talle laenata ei saa, sest mul on need kõik pooleli, ma loen neid läbisegi. Siis tuli mulle meelde, et need on raamatukogu raamatud. Ütlesin, et raamatukogu raamatuid ma ei tohigi talle edasi anda, aga varsti viin ma need raamatukokku tagasi, sealt saab ta need järgmisena laenutada.