Näitleja hingamine

Tahtsin tõsta taime uude lillepotti, aga taim oli nii pikk, et ei mahtunud potti ära. Taimejuure alumine ots murdus. Ema ütles, et paneme juure küljest tulnud otsa teise potti, see võib minna kasvama. Mina ütlesin, et ülemine ots tuleb panna mulla pinnale, et taim saaks mullast välja kasvama hakata.

*
Ajalehes avaldati ühe kooli õpilaste pingerida. Sinna kooli olid ka mõned meie kursusekaaslased edasi õppima läinud. Selle lennu nimekirju olin ajalehes varemgi näinud, aga ma polnud näinud teiste lendude nimekirju. Võibolla seal koolis õpetatigi ainult ühte lendu korraga. Esikohal oli üks minu endine kursusekaaslane kõige kõrgema keskmise hindega. Mõned minu teised kursusekaaslased olid taga pool, aga panin tähele, et ühte kursusekaaslast lõpetanute nimekirjas ei olnud, kellest mäletasin, et ta oli olnud alustanute nimekirjas. Selle lennu nimekirja kuulusid õppijatena ka mõned minu õppejõud. Nemad olid pingerea tagumises pooles. Võibolla tuli see sellest, et nad olid nii targad, et teadsid, kui vähese õppimisega kooli lõpetatud saab. Ja nooremad ainult õppisid, aga õppejõud lisaks seal koolis õppimisele töötasid samal ajal ülikoolis õppejõududena. Nad teadsid, et kui nad liiga palju õpiksid, jääksid neil töökohustused täitmata. Pingereas esikohal olev lõpetaja kutsuti ühte kabinetti, sest tema õppetulemused tühistati. Ajaloos polnud ta olnud kõige paremate õppijate hulgas, kui teises koolis oli, siis see oli saavutatud pettusega. Näidati tema nägu, kui ta polnud veel otsusest teada saanud, ja seda, kuidas talle öeldi, et ta peab sinna kabinetti minema. Istusin ülikooli aula saalis ja vaatasin teatrietendust. Laval oli kaks meesnäitlejat. Üks alustas dialooge, teine andis talle vastuseid. Vastuste andja oli suur ja paks, ta rääkis kiiresti, lugedes ette pikki lõike ühe hingetõmbega. Tundus, et tal on raske rääkida. Saalist üks naine hüüdis talle, et ta vahepeal hingaks ka. Pärast seda läks mees lavalt masendunud näoga minema. Naisele öeldi, et ei tohi vahelehüüdeid teha. Naine arvas, et mees lahkus lavalt vahelehüüde pärast solvununa. Naine tõusis püsti ja küsis, miks ta ei tohi öelda, et hinga ka, kui on näha, et mehel on raske. Mina oletasin lisaks solvumisele teise variandina, et lavalt lahkumine oli ette kirjutatud näidendi osa. Mees tuligi lavale tagasi, aga nüüd rääkis ta teistsuguse häälega. Varem oli ta rääkinud jämeda, nüüd peenikese häälega. Aknast välja vaadates nägin, et üks maja põleb. Mõtlesin, kus ma praegu asun. Tuli meelde, et oma maja vastas asuvas lasteaiahoones. Järelikult põles meie maja. Seal oli varem juba tulekahju olnud, kui põles välisseina soojustus, aga nüüd põles üks terve korter. Ütlesin seda teistele pere liikmetele. Kartsin, et tulekahju laieneb ja maha põleb terve maja. Isa ütles, et lähme koju. Vastasin, et me saame minna ainult asju korterist välja kandma. Mõtlesin, et võibolla tuletõrje ei luba meil seda ka teha, sest tuli võib laieneda kiiresti. Läksime isa ja vennaga oma maja suunas. Aga majale lähenedes selgus, et kui ühes otsas põles korter ja meie trepikoda oleks pidanud olema teises otsas, siis seda seal ei olnud, vaid selle koha peal olid väiksemad majad. Isa ütles, et läheme edasi. Vaatasin, et meie majast edasi tuleb tõesti tänava alguse maju, mis seni on olnud enne meie maja. Nii mõeldes võiks oletada, et me veel jõuame oma trepikojani. Aga ütlesin, et oma trepikoda me enam ei leia. Sellest hoolimata jätkasime edasi liikumist.