Neljapäev, juuni 09, 2022

Uut maakohas

 



Käisin täna maal. Eelmise nädalaga võrreldes olid nurmenukud ära õitsenud ja tulbid ka peaaegu, pojengiõite pungad on seevastu suuremaks läinud. Aroonia õitses. Eelmine nädal kuulsin käo kukkumist, see nädal enam mitte, aga muud linnud laulsid. Koerad olid täna vähem kurjad, võibolla ei olnud minu lõhn enam nii võõras.

Riputan üles neli fotot. Kõige ülemisel pildil on maanteega paralleelne tee bussipeatuse lähedal, mida varem ei olnud. Selle koha pealt on puid maha raiutud. Teisel pildil on lill, mida ma ei tundnud, aga ema sõnul on selle nimi tiigerliilia. /TÄIENDUS: Pille sõnul hoopis rododendron./ Kolmandal pildil on loom, keda vanasti oleksin pidanud sisalikuks, aga pärast "Loomade elu" lugemist ei tea enam, kes on sisalik ja kes sabakonn, sabakonnal on ka saba. Ema arvas, et kui on kuivas kohas, siis on sisalik. Neljandal pildil on Peedumäe bussipeatus. Ma enam ei mäletanud, aga olen varasemal aastal üles kirjutanud, et bussipeatuse asukohta on natuke nihutatud. Seda mäletan paremini, et mõne aasta eest ei olnud peatuse taga jalgrattateed ja peatuses ei olnud varjualust, praegu on ka ainult ühel pool teed.

Bussid on tänavu rohkem täis kui ma kahest eelmisest koroona-aastast mäletan. Ilmselt aitab kaasa koroona taandumine, võibolla ka Ukraina sõjast tingitud Eesti rahvaarvu kasv. Ja võib ka olla, et sõjast tingitud hinnatõus paneb inimesi rohkem ühistransporti kasutama. Aga täna sõitsin ühe võrra hilisemate bussidega kui nädal tagasi, ilmselt tänu sellele oli tagasisõidu bussis juba natuke ruumi.

0 vastukaja: