*
Mul oli põletik. Arvasin, et see eriti ravi ei vaja, aga ema ütles, et isal kestis põletik terve aasta. Selle vastu soovitati kindlat rohtu, aga seda rohtu polnud saada, see osteti müügile tulles kohe ära. Lõpuks oli isa teeselnud, et ta on kodutu, ja läinud kodutute varjupaika, et sealt rohtu saada. Ütlesin, et õige jah, kiibid on defitsiidiks muutunud.
*
Läksin majja, kus mängiti suurel ekraanil malet. Kõigepealt oli tehtud väiksemõõduline mänguvõimalus, aga see oli varsti suure ekraaniga ühendatud, et saal saaks mängu vaadata. Nuppude liigutamiseks tuli panna käed laua alla ja puudutada lauaplaadi alumist külge. Mulle tundus, et mina sellisel viisil nuppe õigesti liigutada ei oska. Istusin ühe tavalise suurusega arvuti taha, et selle ekraanil mängida. Enne mind oli selles kohas istunud Tristan.
*
Raamatud olid riiulist välja võetud ja suuremalt osalt tagasi pandud. Proovisin, kas riiul läheb ümber, kui seda mööda ronida. Mõtlesin, kas ma saaksin riiuli ümbermineku korral surma, kui minu pea on kõrgel. Riiul kõikus ohtlikult ka ilma puudutamata. Henn ütles, et tagasi panemata on jäänud ainult mõttetud maleraamatud. Vaidlesin vastu, et maleraamatud ei ole mõttetud. Hakkasin neid riiulisse tagasi panema. Siis meenus, et nende alumiselt küljelt jäi tolm puhumata. Võtsin nad uuesti riiulist välja ja hakkasin puhuma. Algul puhusin toas, aga siis meenus, et seda tuleb teha rõdul. Läksin sinna. Klaus läks voodisse tagasi ja ütles, et tahab veel magada. See tähendas vist, et ma ei tohtinud praegu tolmu puhuda. Esialgu ma veel natuke puhusin.
0 vastukaja:
Postita kommentaar