Istusin Mihkli maja taha. Olin kodust kaasa võtnud vesivärvi tükikesi ja asetasin need maha. Tükikesi oli imelikult väheks jäänud. Aga kui korjasin nad ühte hunnikusse, siis oli neid ikkagi rohkem. Olin pidžaama väel. Niimoodi ei olnud viisakas ringi liikuda, aga kodu lähedal tohtis. Kõrval oli üks toiduputka. Ema küsis, miks putkapidaja kurva näoga on. Vastasin, et sellepärast, et talt midagi ei osteta.
reede, juuni 17, 2022
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar