Leidsin kaks näitust, mis tegid nalja selle üle, millised olid olnud minu Euroopa Liitu astumise vastased argumendid. Mulle oli juba varem silmanurgast tundunud, et kirjutatakse, et sellised näitused on olemas. Ma polnud lugema hakanud, aga nüüd selgus, et tundunud oli õigesti. Ma olin propagandat tehes andnud palju viiteid, aga näitusel tehti nalja ka selle üle, milline oli olnud minu viidete valik, seda peeti liiga juhuslikuks. Nalja tehti ka selle üle, et ma ei kontrolli oma füsioloogiat, arvati, et see on sihilik. Näitus oli Laia tänava lõpus, keerasin enne vanalinna suunas, et mitte näitusest mööduda.
*
Magasin öösel oma voodis. Kuulsin, et ema võitleb esikus sissetungijaga. Läksin appi. Sissetungija oli trepikojas korteri ukse taga ja ema oli uksed lukku keeranud, aga sissetungija püüdis lukke lahti murda. Hakkasin uksi kinni hoidma, ema sai niikaua telefonikõne võtta. Pärast kõne lõppu ütles ta, et appi ei tule politsei, vaid üks teine teenistus. Aga selle saabumine millegipärast venis. Mõtlesin, et kui ma üksi elaksin, kuidas ma siis sissetungijaga hakkama saaksin, ma ei saaks millalgi korterist väljuda. Sissetungija istus riidekapis. Pille tuli esikusse ja tõmbas tikku, et kapisistujat kapi ukse serva alt suitsutada. Ütlesin, et teda ei tohi ära lämmatada. Pille andis põleva tiku minu kätte. Tuli liikus mu sõrmedele lähemale. Mõtlesin, et käes hoitavat tiku otsa vahatada proovida ei ole vist õige, seetõttu püüdsin tikku puhumisega kustutada. Pidin kõvasti puhuma, aga lõpuks tundus tikk kustuvat.
0 vastukaja:
Postita kommentaar