Ümbrikult albumisse

Sain asutuselt kirjale vastuse. Vastus oli suures paberümbrikus. Selles kirjutati, et minu kiri oli olnud keerulises ja uut moodi keeles. Rebisin ümbrikult marke maha, et saata vastus samas ümbrikus. Vaatasin, et ümbrikul on vähem marke kui peab. Siis nägin, et marke on siiski piisavalt, aga osad on teiste alla volditud. Panin maharebitud margid oma margialbumisse, mida ma polnud ammu täiendanud. Olin isale juba öelnud, et mul on margialbum täis, aga nüüd nägin, et selles on terveid tühje lehti. Panin marke juurde isikumarkide leheküljele. Mõned margid olid ilma pildita ja nende laius oli suurem kui kõrgus. Marke tuli panna nii, et nad jäid osaliselt teiste varju, aga mitte kõiki. Vaatasin, et album siiski väga tühi ka ei ole, sest peale kile taha paigutatud markide on selles ka kaante kõrval suuri lahtiseid margilehti. Mõtlesin, et mul on isikumarkide lehekülg täis, võtan nende jaoks uue lehekülje tarvitusele. Selgus, et mul polnud teemad alati järjestikustel lehekülgedel, vaid kui üks lehekülg oli täis saanud, ei olnud ma sama teemaga jätkanud järgmiselt leheküljelt, vaid tagant poolt, nii et enne alustatud muuteemalisi lehekülgi jäi vahele. Nüüd ei olnud mul enam süsteem meeles ja õige koha leidmisega oli raskusi.