Minu pinginaaber kirjutas, et lapsena talle ei meeldinud olla ilma särgita. Praegu meeldis. Oli algamas saksa keele eksam. Panin selle jaoks lauale abivahendeid. Õpetaja ütles, et abivahendid tuleb ära panna. Panin need uuesti kotti. Õpetaja andis neli eksami küsimust, mis olid kõigile ühised. Püüdsin neid üles kirjutada, aga polnud kindel, kas kirjutan õigesti. Vaatasin eesistuja paberile, aga tema vaatas omakorda minu paberile, sest oli veel halvemini kuulnud. Mõtlesin, et kirjutasin liiga väikse käekirjaga, selle eest võib hinne alla minna, vastused kirjutan suurema käekirjaga. Aga siis vaatasin, et õpetaja ise on samuti kirjutanud väikse käekirjaga. Üks neljast küsimusest oli kirja panna tänaseks pähe õppida tulnud luuletus. Ma ei olnud seda luuletust õppinud, aga mõtlesin, et kirjutan katkendeid hulgast muudest saksakeelsetest luuletustest. Üldiselt on mul hulk katkendeid peas, kuigi võin teha tähevigu.
*
Minu magistritöö juhendaja kõndis üksi tänaval. Punktid kirjutada tulnud artikli eest pidin saama kahelt muult inimeselt. Must oli öelnud, mis kell ja mis hoones ma pean nendega kohtuma. Olin teel sinna. Mõtlesin, et nooremat meest ma ei tunne ära, küsin Musta käest, kus ta on. Aga selleks pean Musta enda ära tundma ja olen ka teda viimasel ajal vähe näinud.
0 vastukaja:
Postita kommentaar