Möödusin Kalda tee majadest hoovipoolselt küljelt. Olime ühes majas, kus öeldi, et kell on veerand seitse, kas nüüd on aeg kooli minna. Koolimineku aeg oli seni olnud pool seitse, aga täna olime koolist kaugemal, nii et võibolla tuli tõesti varem minema hakata. Jõudsin koolimajja. Sõitsin mööda treppi alla. Trepi kõrval oli direktori kabinet. Ta hoiatas oma kabinetist, et trepi peal võib komistada.
*
Olime klassis 308. Õpetaja kirjutas ühele õpilasele mitte millegi eest kõik hinded kümnest üheni. Siis nimetas ta minu nime. Küsisin, kas mul on ka vähe hindeid. Õpetaja vastas jah. Praegu vaadati kirjanduse hindeid, aga eesti keeles võis mul kaheseis olla. Ütlesin, et võin kohe kümme luuletust vastata.
*
Lugesin ajalehest uudist Iraani kohta. Rääkisin selle emale edasi. Ema küsis, miks ma nii lihtsat asja räägin. Sättisin arvuti juhet ja mõtlesin, et milleks see lugu siis ajalehes ära trükiti, kui see edasi rääkimiseks liiga lihtne on. Ema oli kauem elanud ja tema jaoks võis see juba korduv uudis olla. Kui tuli P. Simson, siis rääkisin selle uudise ka talle. Simson küll naeris. Aga ma ei rääkinud kogu lugu, sest ruumis oli üliõpilasi, kellel juttu ainult osaliselt kuuldes oleks võinud minust vale mulje jääda.
0 vastukaja:
Postita kommentaar