Autori kodus

Olin koolis. Ema oli ühel korral kahtlustanud, et ma unustan söögivahetunni ära. Olin talle vastu vaielnud, aga täna vaatasin, et olen tõesti söögivahetunni mööda lasknud. Kuid üks klassivend ütles, et nii see pole, varem olid kindlad söögivahetunnid, aga nüüd võib süia iga vahetunni ajal. Mõtlesin, kas õpilased niimoodi paksuks ei lähe. Sõitsin trepist alla, et minna sööklasse. Varem olin mõelnud, et sõita saab ainult tiivatrepist, aga täna oskasin seda teha ka peatrepist. Järgmine tund pidi olema muusikaõpetus. Seal pidi tulema kontrolltöö, milleks ma polnud õppinud. Olin arvanud juba, et lõputunnistusele tulevad ainult head hinded, aga nüüd hakkas tunduma, et muusikaõpetus rikub lõputunnistuse ära. Võibolla ka inglise keel. Kuigi kui me inglise keele tasemetööks ei valmistunud, siis see ei pidanud vist tulema raske. Muusikaõpetuses olin ma seni noodiõpetust osanud, ilma valmistumiseta vast mitte. Mõtlesin, et aga ma saan kontolltöös kirjutada, mida ma ise muusikast arvan. Olen palju muusikat kuulanud ja saan kirjutada, et osad teosed on harmoonilised ja osad mitte.

*
Lugesin ühte ajalooraamatut. Lugesin seda autori kodus, olles seal üksi. Nüüd tuli autor ise koju. Olin mõelnud lugeda veel kaks lehekülge, aga vaatasin, et autor tahab magama minna, seetõttu otsustasin lehekülje pooleli jätta ja kohe lahkuda. Korteriomanik tundis huvi selle maleturniiri vastu, mis mul pooleli oli. Ütlesin, et olen saanud vist viiest mängust kolm võitu. Parandasin, et olin saanud seni kuuest mängust neli võitu ja nüüd sain viienda võidu juurde. Vastased on peamiselt lapsed. Ühed poisid küsisid, kes seal turniiril veel osalevad. Loetlesin vaid mõned osavõtjad, mistõttu üks poiss küsis, kuidas ma midagi ei mäleta. Ma polnud kõiki meeles olnud nimesid loetlenud. Olime hakanud nende poistega koos kodu poole minema, aga nüüd jäin seisma, et kontrollida, kas ma panin kõik asjad kotti. Selle ajaga läksid poisid kaugele ette.