Saksamaast ja Šveitsist

Kirjutasin üks päev listi:

"Viimases "Müstilise Venemaa" saates oli juttu Saksamaa Reichstagi hoone põlemise järgsest kohtuprotsessist, mis kommunistidega seostamise tõttu puudutas ka Nõukogude Liitu. Panin tähele, et kõneleja hääldas sõna Reichstag korduvalt eesti keele hääldusreeglite järgi. Muidu saksa keeles tähekombinatsioon 'ei' peaks häälduma 'ai'. Kui tahta aga eestipärasemalt rääkida, siis võib tõlkida Reichstag Riigipäevaks. Reichi all mõeldakse vahel suuremat sorti riiki, praegusel Saksamaal ei ole Reichstagi, vaid Bundestag ehk Liidupäev. Aga ka saksa väikeriikide nimes esineb sõna Königreich ehk kuningriik. See muudab kahtlasemaks natside ütluse, et nende riik on Kolmas Reich. Häälduse kohta on arvatud ka, et eesti keeles rääkides võib hääldada eestipäraselt, nii on üks luulerida "Heine on mu eine". Aga kui ma olen saksa keelt õppinud, siis võib ehk õpitut kasutada."

Pärast lugesin veel, et keisrivõimu lõpuga Saksa riigi ametlik nimetus ei muutunud. Weimari vabariik oli vaid mitteametlik nimetus, ametlikus nimetuses sisaldus ka tol ajal sõna Reich. Praeguse Liidupäeva kohta ütles mõni allikas, et see on vaid parlamendi alamkoda. Aga saksakeelne allikas ütles, et see ongi parlament, kuigi on võrreldav alamkojaga. Juba ühel varasemal korral lugesin saksakeelsete mõistete kohta veel, et Bern ei olegi päris Šveitsi pealinn, kuigi on sisuliselt pealinn. Aga šveitslased oma riigis ametlikult pealinna mõistet ei kasuta, neil on selle jaoks natuke teistsugune nimetus - liidulinn.