Saal ülemisel korrusel

Kõndisin mööda tänavat sihtkoha poole. Hoidsin mantlit käe otsas, mitte seljas. Vihma sadas ja kuulsin, kuidas minu kohta öeldi, et isegi on külm ja üks käib särgiväel. Ma ei teadnud, kuhu mantel siis panna, kui ma sihtkohaks olevasse majja kohale jõuan. Võibolla selga. Jõudsin sinna majja kohale. Meid kogunes sinna palju. Läksime ülemisele korrusele. Räägiti, et osad eelistavad siin kinos käia ja osad õppetööl. Mult küsiti, kas ma olen siin varem käinud. Vastasin, et käisin siin muinsuskaitsepäevade ajal filme vaatamas, aga vahepeal on maja ümber ehitatud. Läksime kinosaali sisse. Otsisin endale kohta. Selgus, et siin väga häid kohti ei olnud. Mõtlesin, et mõned paremad kohad on, aga on oodata, et just need võetakse enne minu maha istumist ära ja minule jäävad halvemad. Istusin kinosaalis teistest eemal. Kuulsin, et klassivennad nimetasid jutu sees minu nime. Ütlesin neile, et ma ei kuulnud. Ivar vastas, et nad ei räägigi minuga. Jäin tukkuma. Ärkasin selle peale, et õpetaja küsis mind. Ajasin selja sirgeks ja küsisin, millest ma pean rääkima. Seletati, et tund on kaheosaline, nüüd pole enam kirjanduse, vaid matemaatika tund.