Kuulasin Beethoveni umbes veerandtunnist teost "Kuuvalguse sonaat". See on kordusterohke, mis tundub väljendavat mõtet, et kuu paistab pikalt ühte moodi, vaikuses. See meenutab leierkasti muusikat. Aegamööda sonaadis siiski muutused toimuvad, mis võiks väljendada mõtteid, et kuule tulevad pilved ette, kuu vaatleja jääb magama, öökull hakkab jahti pidama, nõiad hakkavad luudadel lendama, kuu läheb looja või päike tõuseb. "Kalevipojas" eelistati tähte kosilasena kuule, sest tähega võrreldes on kuu muutlikum.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar