Käisin jälle ülikoolis. Üks õppejõud pidas loengut. Loengu lõpul ütles ta, et paneb ühele üliõpilasele tunni töö eest viie. Küsisin, et aga mulle. Järgmist loengut pidas minu endine magistritöö juhendaja. Ta esitas loengus küsimusi, kogu aeg vastasin mina. Loengu lõpul ütles juhendaja, et paneb mulle selle eest viie miinuse. Sama kordus ka tema järgmises loengus. Võibolla ta oli minu blogist lugenud, et mul pole temast kõige paremad mälestused, mistõttu ta tahtis heade hinnete panemisega muljet parandada. Aga kommenteerisin, et ta paneb hinde ainult mulle ja siis ka miinusega. Ta ei pane vist kunagi ilma miinuseta. Õpinguraamatusse ei lähe küll miinused kirja.
*
Olin Kaunase puiesteel oma endise maja nurgal. Mõtlesin, et teist inimest mingi esemega visata ei tohi, aga lumekuuliga vastu seina visata tohib küll. Proovisin visata, aga kuul ei lennanud seinani välja. Lapsena olin mõelnud, et ma ei viska lumepalli nii kõrge korruseni nagu teised, aga nüüd selgus, et praegu on käsi veel nõrgem.
0 vastukaja:
Postita kommentaar