Üks mees jalutab tänavatel. Jalutamine ei ole kõige täpsem sõna, sest ta kõnnib üsna kiiresti. Ta teeb kordamööda tähelepanekuid ja mäluharjutusi. Tähelepanekud on järgmised:
1) äraõitsenud võilill;
2) õitsev võilill;
3) äraõitsenud, aga veel uuesti lahti minemata võilill;
4) aasta esimesed õitsevad ristikheinad;
5) maas on klaasikilde;
6) keegi tuleb koeraga vastu;
7) vastutulijal on põlvedeni püksid, lühikeste varrukatega särk ja kõrvaklapid;
8) taevas on rünkpilved;
9) üks pilv on hundi kujuline;
10) teise pilve kuju meenutab kübarat.
Nüüd sai kümme täis, nüüd on aeg meenutada eelmist päeva:
1) jalutasin teist marsruuti mööda;
2) ilm oli vihmasem;
3) ma ei hakanud uduvihmaga vihmavarju lahti tegema;
4) aga maas oli lompe suuremast sajust ja üks auto pritsis jala märjaks;
5) teine auto sõitis mööda nii, et ei pritsinud;
6) sõin õhtusöögiks kohupiima;
7) jõin piparmünditeed;
8) seebitasin ennast käsnaga;
9) kuulasin makilt laulu kurjast koerast;
10) lugesin ajalehest, et üks tuttava nimega kattuva nimega, aga võõras inimene on surnud.
Mees tunneb, et mõtlemine teeb uniseks. Ta otsustab vahepeal kõndida ilma mõtlemiseta.
0 vastukaja:
Postita kommentaar