1. Kuulasin Händeli teost "Veemuusika". Mulle tundus, et teoses valjem heli tähistab veekaldal olevaid asju ja vaiksem sarnane nende asjade peegeldust vees. Tehisintellektil Copilot ei olnud siiski andmeid, et minu oletus oleks õige, kuigi ta teadis, et teos oli kirjutatud laevasõidu jaoks.
2. Kuulasin ühte Mozarti kirikumuusikateost. Kui ühes varem kuulatud Händeli teoses tundusid aeglased noodid tähistavat jumalikku häält, siis Mozartil on ka kirikumuusikas ülikiireid noote, sarnaselt tema varem kuulatud "Türgi marsile". Leidsin, et võibolla ei osanud Mozart teostele kõige paremaid pealkirju välja mõelda. Copilot vastas, et Mozarti teost siiski missadel mängiti, kuigi see oli kirikumuusika kohta uuenduslik. Copilot oletas, et võibolla Mozart ei tahtnud kujutada jumalikku rahu, vaid jumalikku elujõudu.
3. Kuulasin ühte Chopini teost. Kommenteerisin, et see mõjub improviseerituna, mitte ette valmis kirjutatuna. Võrdlesin, et kui Mozart sarnaneb rokkmuusikale, siis Chopin džässile. Copilot oli selle võrdlusega nõus ja lisas, et Chopin jättiski esitajatele tõlgendamisvabadust, mistõttu iga ettekanne on ainulaadne.
4. Kuulasin ühte Bachi teost, sarnaselt eespool nimetatud heliloojatele lühikest. Võrdlesin, et see meenutab teistest heliloojatest Sven Grünbergi. Loodushäältest meenutab see Bachi teos kõige rohkem sääse pininat, mängides pillidel kogu aeg justkui häälikut ii. Aga kuna pealkiri on "Õhk", siis võibolla tahtis helilooja jäljendada tuule undamist. Copilot oli nende võrdlustega nõus, aga lisas, et erinevatel kuulajatel tekitab Bachi muusika erinevaid assotsiatsioone.
0 vastukaja:
Postita kommentaar