Kogu turniir analüüsitud

Analüüsisin juba varem eelmise aasta Tartu meistrivõistluste kaotuspartiisid, nüüd jõudsin ka võidupartiideni:

3. voor

Runnel – Vadi

1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 e6 4. Oc6 bc 5. 0-0 d5 6. ed cd 7. d4 Rf6 8. Og5 h6 9. Oh4 Oe7 10. dc La5 11. Rbd2 Lc5 12. Rb3 Lc7 13. Ve1 0-0 14. Re5 Re4 15. Oe7 Le7 16. f3 Rd6 17. Rc5 Rc4 18. b4 Re5 19. Ve5 Od7 20. Ld5 ed 21. Ve7 Of5 22. c3 Vfe8 23. Vae1 Kf8 24. Ve8+ Ve8 25. Ve8+ Ke8 26. Kf2 Ke7 27. Ke3 Kd6 28. Kd4 g5 29. g3 f6 30. Rd3 Od3 31. Kd3 Ke5 32. b5 f5 33. a4 h5 34. a5 g4 35. f4+ Kd6 36. Kd4 Kc7 37. Kd5 Kb7 38. Kc5 a6 39. ba Ka6 40. c4 Kb7 41. Kd6 Kc8 42. Kc6 Kb8 43. Kd7 alistus. Valge mängis kiiremini.

 

Vahetusse c6 võib suhtuda erinevalt. Ühelt poolt see nõrgestab musta ettureid, teiselt poolt avangus tsentri suunas löömist peetakse kasulikuks ja oda võib olla ratsust tugevam. Valge saab edu arenduses. Mustal oli Oe7 asemel parem cd ja La5 asemel Oc5. 20. käigul saab valge tänu sidumisele enametturi, seejuures on kaks musta etturit isoleeritud, edasi ma ei analüüsinud.

 

1. voor

Runnel – Anton

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. 0-0 Rf6 5. Rc3 Og4 6. h3 Oh5 7. d3 Oe7 8. Oe3 0-0 9. Ve1 Rd4 10. Od4 ed 11. Rb1 a6 12. Oa4 b5 13. Ob3 c5 14. Rbd2 a5 15. a4 Lb6 16. Rf1 Rd7 17. Rg3 Og6 18. e5 de 19. Re5 Re5 20. Ve5 Od6 21. Ve1 Vfe8 22. Ve8+ Ve8 23. ab Lb5 24. Oa4 Lb8 25. Oe8 Le8 26. Le1 Ld8 27. La5 Ld7 28. La8+ Of8 29. Lb8 h5 30. Va8 Le7 31. Le8 Ld6 32. Re4 Oe4 33. Le4 g6 34. Le8 Kg7 35. Vd8 Le7 36. Le7 Oe7 37. Vc8 Kf6 38. Kf1 Ke6 39. Ke2 f5 40. Kf3 g5 41. Ve8 Kf7 42. Ve7 Ke7 43. h4 gh 44. c3 dc 45. bc Kf6 46. Kf4 h3 47. gh h4 48. d4 cd 49. cd Ke6 50. d5 Kd5 51. Kf5 Kd4 52. f4 Kd5 53. Kg5 Ke4 54. Kg4 Ke3 55. f5 Ke4 56. f6 Ke5 57. f7 Kf6 58. f8L+ Kg6 59. Ld6+ Kh7 60. Kg5 Kg8 1:0. Valgel jäi mõtlemisaega alles 37 ja mustal 36 minutit.

 

Avangust said mõlemad oma eelised – mustal oli etturite struktuur nõrgestatud, aga valge oli sidumise all, tal oli vähem odasid ja lisaks oda etturitega sama värvi väljadel. Must oleks võibolla pidanud nõrgestava liputiiva etturite edasinihutamise asemel odale lipu appi tooma, et nõrgestada valge ettureid. Siis ta oleks küll ise samuti kaksikodast ilma jäänud. Kui valge sidumisest vabanes, muutusid musta etturinõrgestused tähtsamaks ja must kaotas etturi. Ta oleks saanud jätkata mängu viigile, kui poleks löönud lipuga b5, mille järel läks kaotsi kvaliteet.

See on tegelikult esimene kord, kui ma ühe turniiri kõik enda mängitud partiid oma peaga läbi analüüsin. Mul oli plaanis seda teha juba 1994. a. Põlva suveturniiri järel, aga siis ma võtsin ühe partii liiga suurelt ette ja teisteni ei jõudnud. Koos treeneri ja vastastega olen võibolla analüüsinud ka mõne turniiri kõiki partiisid, aga mitte oma peaga mõeldes. Kiirkorras läbitõstmist ma ei nimeta analüüsimiseks. Võibolla kõigi partiide avanguosa olen raamatutest kontrollinud. Praegu ma ei analüüsinud veel realiseerimist, vahel ma olen just realiseerimisel eksinud.