Hando Runnel. „Oi külad, oi kõrtsid“. Tartu, „Ilmamaa“ 2024. 120 lehekülge.
Raamatu pealkiri on avaluuletusest. Luuletus on minevikunostalgilise sisuga. Nüüd on see juba topeltminevikunostalgia, sest tegemist on kordustrükiga tekstist, mida ma juba lapsena „Kukerpillide“ plaadilt lauluna kuulasin.
Ühest kogus sisalduvast luuletusest jäi meelde mõte, et kõige tähtsam asi on laul. Aga selle tõlgendamisel tuleb vist arvestada, et autor on mitut oma luulekogu nimetanud pealkirjas laulude koguks.
Minu luulekogu „Esimene poolsajand“ sisaldab minu luuletusi vähem kui poolest sajandist, sest ma olen alla 50 aasta vana ja kõige vanemaid tekste raamatusse ei pannud. Isa luulekogus on luuletusi rohkem kui 50 aasta pikkusest perioodist, sest siin on ka minu sündimisest varasemaid.
Peale minevikunostalgia on raamatus juttu ka mineviku koledusest, sest siin on Nõukogude ajal kirjutatud Nõukogude võimu kritiseerivaid tekste. Luuletuste sisu näitab, et need ei saanud Nõukogude ajal trükis ilmuda, samuti ei tundunud need tuttavad vahepealsel ajal ilmunud luulekogudest.
0 vastukaja:
Postita kommentaar