Kaks kohvikulauda

Läksin kohvikusse. Teises lauas istus mitu klassikaaslast, mina istusin oma lauas üksi ja teistega ei rääkinud. Kui mul oli söödud ja tahtsin lahkuda, hakkasid teised minuga ise rääkima. Martin küsis, kas ma oskan panna ühte sõrme teise taha, nii et seda näha ei ole. Proovisin ja ütlesin, et ma ei tea, mis nurga alt seda ei tohi näha olla. Martini sõrm paindus teisiti. Ütlesin, et tema sõrme ei ole küll näha, aga minu sõrme on igal juhul. Ettekandja hakkas seda lauda koristama, kus ma olin söönud. Istusin selle laua otsa ja tegin ühe liigutuse ise.