neljapäev, mai 15, 2025

"Üks kirg, kolm mõõdet" 2

Krista Aru. „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“. EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 6. Tartu 2008. EKM Teaduskirjastus. Praegu loetud tekstiosa viimast kolmandikku. Kokku 479 lehekülge.

Raamatu lõpul on juttu Kusta Toomist ja seejärel tulevad kokkuvõtvad peatükid, kus on uuesti juttu ka Tõnissonist ja Hermannist. Krista Aru peab neist kõige paremaks ajalehetoimetajaks Tõnissoni, kes hankis endale kõige rohkem kaastöölisi. Asja võiks vaadata ka nii, et Hermannil oli doktorikraad, aga Tõnissonil ainult kandidaadikraad. Suurema kaastööliste arvuga ajalehe väljaandmine nõuab suuremaid kulusid. Aru peab tunnistama, et Tõnisson sattus rahalistesse raskustesse.

Kusta Toom andis Eesti ajal välja mitut erinevat ajakirjandusväljaannet, osalt samaaegselt. Neis kirjutas ta endast ja oma koduloomadest. Raamatu alguses jääb mulje, et kui Aru nimetab blogisid ajakirjanduseks, siis see on blogijatele tunnustus. Raamatu lõpul ütleb ta aga, et Toomi ühendas hilisema aja blogijatega, et mõlemad on kirjutanud endast, hoolimata sellest, kas nende kirjutised kedagi teist veel huvitavad. Blogisid on Aru arvatavasti vähem uurinud, blogisid on olnud paljudel erinevatel teemadel. Endast ei kirjutata ainult perioodilistes väljaannetes, vaid ka ilukirjanduses ja mäletusteraamatutes. Aru peab justkui poliitikateemalisi kirjutisi väärtuslikumateks, aga mõni lugeja ütleb just, et ta ei taha lugeda poliitikast.

Hermanni kohta on raamatu lõpul juttu veel, et kõige rohkem oleks Hermann tahtnud välja anda ilukirjanduse teemalist ajakirjandusväljaannet. Osalt kirjutas ta ilukirjandusest ka oma päevalehes ja muusikaajakirjas. Mõtlesin, et inimese huvid võivad elu jooksul muutuda, kui Hermann harjus toimetama muusikaajakirja, võibolla tema huvi muusika vastu siis suurenes. Muusikast on küll raskem kirjutada kui kirjandusest, muusikast rääkimiseks sobib paremini raadio, kus saab muusikat ka ette mängida, aga seda veel ei olnud.

Aru arvates Hermann ja Toom esindasid personaalset ajakirjandust, Tõnisson suurema kaastööliste arvuga väravavahi ajakirjandust. Tegelikult avaldasid ka Toom ja Hermann teiste kaastöid, Toom püüdis leida rohkem kaastöölisi kui ta leidis, Hermann andis päevalehe vahepeal suuremalt jaolt kord Vilde ja kord Tõnissoni hooleks. Koorimuusika edendajana oli Hermann koostöö organiseerimiseks võimeline.

Tehisintellekt Copilot leidis, et introvertsed pillimehed eelistavad mängida soolopille ja ekstravertsed ansamblis. Hermann ja Tõnisson on mõlemad tuntud laulupidude organiseerijana, kus teevad koostööd erinevate lauljate hääled. Kõige introvertsemad inimesed ei hakka võibolla isegi oma kirjutisi avaldama, vaid jätavad kõik mõtted enda teada.

0 vastukaja: