Kohtusime lasteaia õuel. Ütlesin Oudekkile, et meil oli vanasti kamba liige üks Peeter ja nüüd on see Peeter siin. Siin on ka üks teine Peeter.
*
Istuti peolauas. Mul ei olnud taburetti. Läksin seda endale tooma. Koridoris oli üks taburet, aga seda ma otsustasin mitte võtta, sest see tundus seal olevat selleks, et väiksed lapsed ulatuksid lülitit vajutama. Läksin tooma taburetti köögist.
*
Istusin koos ühe psühholoogiga kahekesi lauas. Psühholoog rääkis, et juba väikse lapsena oli näha, et ma saan asjadest aru, sest ühel korral ma ütlesin, et mind äratataks, kui ma peaks magama jääma.
*
Isa joonistustest oli ilmunud raamat. Arvustaja kirjutas, et sellesse raamatusse läks pool isal kodus olevatest paberitest. Mõtlesin, et see on liialdusega öeldud, aga üks riiulivahe joonistusi võib tal küll olla. Tahtsin ka oma joonistustest raamatut välja anda. Seda oleks saanud kinkida ka nendele, kes eesti keelt ei oska, sest raamatus poleks olnud üldse sõnu. Hakkasin kahtlema, kas mu joonistused on selleks piisavalt head.
0 vastukaja:
Postita kommentaar