Tegevus asutuses

Olin juuksuris. Töötaja ütles mulle, et ta on teada saanud, et mul pole tervis korras, seetõttu ta küsib, kas ma tahan lõikust istuvas või lamavas asendis. Eelistasin istudes. See tähendas, et pidime minema teise ruumi. Vahele jäävas koridoris kohtusime ühe tuttava naisega, kes oli mulle järele tulnud. Mõtlesin, et mis siis saab, kui ta nüüd näeb, kuidas juuksur mind puudutab. Jõudsime uude suuremasse töökotta. Seal olid istekohad redelina kuristiku küljel. Suundusin oma kohale, aga kartsin kuristikku kukkuda. Mulle anti blankett, millele ma pidin eksamit kirjutama hakkama. Eksamiküsimuseks oli EÜS-i tähtsus Eesti ajaloos. Ma ei olnud EÜS-i kuulunud, aga mõtlesin, et kirjutan sellest, et olen käinud maleklubis ja see on sarnane. Kirjutasin nii 19. sajandi ajaloost kui ka enda kokkupuutest EÜS-iga. Kirjutades tegin palju pastakavigu ja püüdsin neid parandada. Mul oli teadmisi rohkem kui paberile mahtus. Sellest hoolimata vastasin lõppu lisatud küsimusele, kas eksam oli kerge või raske, et see oli raske. Mõtlesin, et kui ma nii vastan, siis võidakse panna halvem hinne. Aga vastus oli õige, sest oli raske suuri teadmisi väiksele paberile kokku võtta. Selle poolest oli eksam küll kerge, et küsimusi oli ainult üks, varasematel eksamitel oli neid olnud rohkem.