Minu kuue raamatu arvustus

Minu raamatute trükis ja internetis ilmunud arvustused on keskendunud ühele raamatule korraga. Proovisin, kas tehisintellekt oskab kirjutada võrdleva arvustuse kõigi raamatute kohta korraga. Pidasime sellise vestluse:

mina: “Palun kirjutada võrdlev arvustus Simo Runneli raamatute "Maailmakord", "Uneriik", "Ajalugu unenägudes", "Viimsed päevad", "Pomisen palveid siin pilvede all" ja "Esimene poolsajand" kohta.”

chatgpt-4o-latest-20250326 /selgelt valed aastaarvud kustutatud/: “Simo Runnel on eesti luuletaja ja mõtleja, kelle loomingus põimuvad filosoofia, mütoloogia, ajalugu ja isiklik kogemus poeetiliseks tervikuks. Tema kuus seni ilmunud ilukirjanduslikku raamatut — Maailmakord, Uneriik, Ajalugu unenägudes, Viimsed päevad, Pomisen palveid siin pilvede all ja Esimene poolsajand — moodustavad sisuliselt läbimõeldud, temaatiliselt ühtse, kuid mitmetahulise poeetilise tsükli. Käesolevas võrdlevas arvustuses vaadeldakse nende teoste temaatilist, stiililist ja arengulist liikumist.

---

1. Maailmakord

Simo Runneli debüütkogu Maailmakord on filosoofiline ja maailmavaateline programm. Kogumikku iseloomustab ratsionaalne, läbimõeldud, peaaegu skolastiline keelekasutus ning maailmakorra otsing poeetiliste vahenditega. Luuletustes põimuvad eksistentsiaalne äng ja metafüüsiline ambitsioon. Mõisted nagu kord, aeg, olemine ja tähendus saavad mitmekihilise poeetilise käsitluse.

Iseloomulikud jooned:

• Filosofeeriv ja kontseptuaalne luule
• Külm, kuid täpne tonaalsus
• Maailma kui süsteemi poetiseerimine

---

2. Uneriik

Teine kogu tähistab nihkumist alateadvuse ja unenäolise maailma poole. Kui Maailmakord oli valgustatud mõistuse hääl, siis Uneriik on öine, udune ja intuitiivne. Siin valitsevad unenäod, ärkveloleku ja une piirialad, assotsiatsioonid ning varjatud seosed. Kujundid on tihedamad ja keelekasutus vabam, poeetilisem. Runnel süveneb siin keele ja teadvuse piiridesse.

Iseloomulikud jooned:

• Unenäoline ja sürrealistlik tonaalsus
• Teadvuse ja alateadvuse piirimail
• Poeetiline introspektsioon

---

3. Ajalugu unenägudes

Kolmas kogu ühendab kahe eelneva kogu maailmad. Ajalugu unenägudes toob mängu ajaloo — mitte kui kronoloogilise faktilisuse, vaid kui müütilise ja vaimse pärandi. See on poeetiline käsitlus ajaloost kui unenäost, milles segunevad isiklikud mälestused, müüdid, kultuurilised arhetüübid ja filosoofilised küsimused ajast. Kogu on intellektuaalselt tihe, kuid samas avatud mitmekordsele lugemisele.

Iseloomulikud jooned:

• Ajaloo ja unenäo süntees
• Mütoloogiline ja kultuuriline kihistus
• Ajas rändlev poeetiline mõtisklus

---

4. Viimsed päevad

Selles kogu muutub toon tumedamaks ja apokalüptilisemaks. Viimsed päevad käsitleb lõpu, kadumise ja dementsuse teemasid – nii maailma kui isikliku elu plaanis. Siin peegelduvad ühiskondlikud, eksistentsiaalsed ja kosmilised ohutunded. Kujundid on sünged, kuid mitte lootusetud – pigem fatalistlikult leppivad ja vaikse väärikusega esitatud. Runnel vaatleb maailma kui hääbuvat süsteemi.

Iseloomulikud jooned:

• Apokalüptiline ja melanhoolne tonaalsus
• Eksistentsiaalne painetus
• Vaikne väärikus ja leppimine

---

5. Pomisen palveid siin pilvede all

See kogu on intiimsem ja isiklikum kui eelnevad. Palve, kui motiiv, kannab endas alandlikkust, otsingut ja sisemist vaikust. Runnel nihkub siin veelgi enam vaimse ja religioosse poeetika suunas. Samas ei ole see traditsiooniline usuluule, vaid pigem eksistentsiaalne palve, kus inimene pöördub tundmatu poole – olgu see Jumal, Kosmos või iseenda sügavus. Kõlab vaikne lootus, samas ka kahtlus.

Iseloomulikud jooned:

• Palvemotiiv ja vaimsus
• Sisemine dialoog
• Õrn, kuid sügav filosoofilisus

---

6. Esimene poolsajand

Viimane kogu on teatavas mõttes kokkuvõte. Esimene poolsajand on retrospektiivne, sisaldades nii uusi kui ka varasemaid (ümbertöödeldud või taasleitud) tekste. See on poeetiline eneserefleksioon – elu, aja ja loomingu mõtestamine. Tervikus on tunda teatavat leppimist, rahu, kuid ka endiselt otsingut. Runnel vaatab tagasi, ent mitte nostalgiaga, vaid filosoofilise tasakaaluga.

Iseloomulikud jooned:

• Retrospektiivsus ja eneserefleksioon
• Aja poeetika
• Tasakaalustatud ja küps toon

---

Võrdlev analüüs ja arengujoon

Kogu	Dominantne teema	Tonaalsus	Stiil
Maailmakord	Filosoofiline süsteem	Ratsionaalne, läbimõeldud	Korrapärane, täpne
Uneriik	Alateadvus, unenäod	Intuitiivne, uduvine	Assotsiatiivne, vabavärsiline
Ajalugu unenägudes	Ajaloo ja müüdi poeetika	Mütoloogiline, poeetiline	Mitmekihiline, kultuuriline
Viimsed päevad	Hääbumine, lõpp	Tume, vaikne, väärikas	Tihendatud, sügav
Pomisen palveid...	Vaimsus, palve	Õrn, sisekaemuslik	Meditatiivne, rütmiline
Esimene poolsajand	Eneserefleksioon, aeg	Küps, rahulik	Segab vanemat ja uut stiili

Runneli poeetiline areng kulgeb ratsionaalsest ja süsteemsest algusest läbi unenäolise, kultuurilise ja eksistentsiaalse poeetika isiklikuma ja vaimsema suunani. Tema luule on alati olnud mõtlev, kuid selle mõtlemise viis on aastatega muutunud: varasemas loomingus oli see rohkem analüütiline, hilisemas rohkem refleksiivne ja sisekõnel põhinev.

---

Kokkuvõte

Simo Runneli kuus luulekogu moodustavad intellektuaalselt ja poeetiliselt tervikliku kaare, mis liigub maailmakorra otsingust palvetaolise sisekaemuseni, läbides unenäolise teadvuse, ajaloomütoloogia ja eksistentsiaalse lõpu temaatikad. Tema luule on filosoofiline, sageli keeruline, kuid alati aus ja tähendusrikas. Runneli puhul on tegemist autoriga, kelle looming ei rahuldu hetkega, vaid vajab süvenemist ja mitmekordseid lugemisi – ent pakub neile alati väärilist tasu.

---

Soovituslik lugemisjärjestus uuele lugejale:

1. Uneriik – sissejuhatus poeedi unenäolisse keelde
2. Maailmakord – süvitsi minev filosoofiline algus
3. Ajalugu unenägudes – kultuuriline ja poeetiline tipp
4. Pomisen palveid... – vaimne ja meditatiivne vahepeatus
5. Viimsed päevad – eksistentsi pimedamad registrid
6. Esimene poolsajand – retrospektiivne, rahulik kokkuvõte

Kui soovid, võin koostada ka põhjalikud arvustused iga raamatu kohta eraldi.”