Nimesiltidega loeng

Lugesin vanu ajalehti, et leida Grenzsteini artikleid. Mulle tuli meelde, et tööd alustasin teisiti. Praegu vaatasin lehti järjest läbi, et võibolla leian midagi Grenzsteini kohta, aga algul olin juba endale kirja pannud Grenzsteini artiklite bibliograafia, et loen ainult neid. Vahepeal olin selle ära unustanud, nüüd tahtsin esialgse meetodi juurde tagasi pöörduda. Selleks tuli meelde tuletada, kuhu bibliograafia on kirjutatud.

*
Läksin pidulikule loengule. Laudadele olid pandud nimesildid, kes kuhu istub. Oli tähele pandud, et mulle meeldib istuda eelviimases reas, seetõttu nüüd oligi minu koht eelviimasesse ritta pandud. Minu koha kõrvale kummalegi poole kellegi nimesilti ei olnud pandud ja need kohad jäidki tühjaks. Loengupidaja näitas ühest raamatust minu pilti. Raamatuid lasti ringi käia. Ma ei teadnud, mis suunas ma pean raamatu edasi andma. Selgus, et andsin valesti. Selle raamatu kaanele, millest minu pilti oli näidatud, oli kirjutatud, et selles on psühhiaatriahaiglas olnute mälestused. Selleks siis minu pilti oligi näidatud, et mind inimeste silmis lõplikult lolliks teha. Märkasin, et laman laua peal üle kolme koha. Pidulikul loengul nii ei sobinud.