Ungari keele grammatika

László Keresztes. „Praktiline ungari keele grammatika“. Tõlkijad: Anu Nurk, Tõnu Seilenthal. Debreceni Nyári Egyetem. 1997. 161 lehekülge.

Enne ungari keele grammatikaga tutvumist sain lihtsamatest lausetest juba sõnaraamatu, konteksti ja loogika abil aru, aga grammatika tabelite hankimine parandas arusaamist tunduvalt. Lugesin grammatika raamatu läbi ja pildistasin endale lõpus olevad tabelid. Lugedes ei õppinud ma esialgu kõike pähe, aga püüdsin iga lehekülge lõpetades viis asja kinnistada. Mõni asi, mis järgmisel päeval oli veel meeles, on raamatu lõppu jõudes küll juba udusemalt meeles.

Mul on kodus üks vene keele grammatika, kus osad asjad on öeldud eesti keeles, aga pooled asjad ainult vene keeles. Ungari keele grammatika on kasutajasõbralikum, et suurem osa ungarikeelseid sõnu ja lauseid on tõlgitud samas eesti keelde, sõna hilisematel lehekülgedel kordumisel uuesti.

Raamatu algul on juttu ungari keele ajaloost. Eesti keel on küll selle sugulaskeel, aga üks kaugemaid sugulaskeeli. Laplased elavad ungarlastest kaugemal, aga lapi keel on lähemalt sugulane kui eesti ja soome keel. Siiski ei saavat ungarlased ühestki sugulaskeelest õppimata aru.

Ungari keeles on veel rohkem käändeid kui eesti keeles. Käänete arvu võib esitada erinevalt, sest lisaks tavalisele käänamisele on olemas ka omatavate käänamine. On käändeid, mille tähendus on üks ja sama, nii et teoreetiliselt saaks neid tõlgendada ka sama käände erinevate lõppudena. Üks kääne esineb ainult kohanimede ja üks ainult ajamääruste puhul. Eesti keeles on kolm sisekoha ja kolm väliskoha käänet, aga ungari keeles on väliskoha käändeid kuus, lisaks millegi pinnaga seotud alal-, alale- ja alaltütlevale ka kolm käänet, mis märgivad pinna asemel läheduses viibimist.

Seevastu ajavorme on ungari keeles vähem kui eesti keeles. Eesti keeles on kolm minevikku, aga ungari keeles üks. Vanasti on ka ungari keeles minevikke rohkem olnud. Väljaspool ungarit elavate ungarlaste Transilvaania murdes on selline nähtus veel säilinud.

Kuigi ungari keeles on grammatilisi vorme palju, on suundumus nende arvu vähenemisele. Mõnda vormi vahel veel kasutatakse ja vahel mitte.

Sõnaraamatus toodud hääldusreeglite põhjal arvasin, et need on suhteliselt lihtsad, väljaarvatud a ja o vahepealne häälik. Aga grammatikaraamatust selgub, et ungari keele hääldus on keerulisem kui sõnaraamatu lihtsustatud tabeli järgi.

Ungari keeles sarnaselt eesti keelele kasutatakse ainsust rohkem ja mitmust vähem kui indoeuroopa keeltes. Eesti keelega sarnane on ka see, et sõnade järjekord on vabam kui indoeuroopa keeltes. Erinevalt eesti keelest ja sarnaselt indoeuroopa keeltele kasutatakse ungari keeles aga sõnade ees artikleid.