Kodune arhiivindus

Ülikoolis arhiivinduse õppimisest võib olla kasu ka arhiivi tööle asumata, kui pärast oskab paremini isiklikke pabereid sorteerida. Täna sorteerisin ära riiulivahe põhjast laeni ulatuva paberivirna, milles on pabereid esimesest klassist magistriõppe lõpuni. Osa lehti olid juba varem klambritega kokku löödud, teised ühendasin täna kirjaklambritega temaatilisteks pakkideks või panin kaante vahele. Kaantele kirjutasin paki teema või kirjaklambritega ühendatud pakkidele lisasin tiitellehe paki pealkirjaga. Sain parema ülevaate, mis mul veel alles on. Arvasin, et pärast arvutiketta katki minekut ei ole mul enam alles bakalaureuseõppe lõputööd, ainult selle lõpuni läbi kirjutamata variant, aga täna leidsin ka lõppvariandi paksusega bakalaureusetöö väljatrüki ja sorteerisin selle ära, lisades samale pakile oponendi kõne, enda kõne mustandi ja märkused töö mustandi kohta. Luulekogu käsikirjade väljatrükkide pakkidele lisasin trükikoja kalkulatsioone ja soovituskirju. Leidsin üles magistrieksami kirjanduse nimekirja. Mäletasin valesti, nagu oleks nimekirjas olnud 41 raamatut, üldosas 20 ja temaatilises osas samuti 20. Nimekirja mustandis oli 45 raamatut, neist 15 üldosas ja 30 kitsamal teemal. Pärast seda on juhendaja ühe raamatu juurde kirjutanud, nii et ülikooli kätte läinud variandis võis olla 46 raamatut, neist mõne kohta on küll märge, et pole loetud raamatu kõiki osi. Ühte pakki panin vanad ajalehed, ühte maleajakirjad, ühte lahtistel lehtedel joonistused ja maalid, ühte vana koduse ilukirjanduse ja enda kirjutatud ajalehed, ühte ülikooliaegsed enda käega kirjutatud paberid, sealhulgas eksamiettevalmistuslehed ning kirjalike eksamite vastused, ühte ülikooli lähiajaloo trükitud lahtised lehed, ühte ülikooli muude ainete ja üldiste teemade lahtised trükitud lehed, peale selle sorteerisin joonistusvihikuid ja joonistusplokke, ülikooliaegseid valguskoopiaid ja võrgulehekülgede väljatrükke.