Vaatlesin ka taimi

Eile kirjutasin rubriigis 'loomad' loomavaatlustest, täna kirjeldan eilseid taimevaatlusi.

Pildistasin juunikuus ühtesid lillesid. Eile nägin, et neil lilledel on ikka veel õied küljes. Need nägid küll juba väsinumad välja kui juunis.

Punased ja mustad sõstrad ning tikrid on põõsastelt ära korjatud, aga kasvavad veel arooniamarjad, samuti mürgised maikellukese marjad, mis on punast värvi. Kui maikelluke on saanud nime kuu järgi, millal ta õitseb, või siis õite asemel lehe järgi teise nime piibeleht, siis marjade järgi nime pannes saaks võibolla panna nime augustimari. Vähemalt praegu on august, võibolla võib marjasid küljes näha ka mõnel teisel kuul. Kõik marjad ei ole põõsastele veel külge tulnud. Vaarikas alles õitses ja mesilased tolmeldasid seda. Hilisematest kommentaaridest sain aru, et see on keskmisest hilisem vaarika sort.

Mõtlesin, et võibolla on lilledel ja inimestel ühise evolutsiooni tõttu tipus pea või õis, allpool lehed või käed ja all jalad või juured. Ainult et kui inimest jalad kannavad edasi, siis taimi hoiavad juured maa küljes kinni. Inimese võivad küll ka jalad koju tagasi viia.

Mäletasin, et ükskord korjati ebaküdooniaid ja tehti kuuldemängu, et pisteti käsi lõvikoopasse. Aga eile ebaküdoonia põõsalt okkaid otsides leidsin vaid ühe okka. Võibolla teised olid lehtede või viljade varjus. Võrdluseks tikripõõsast vaadates nägin okkaid rohkem.

Kõrvits ka alles õitses. Kõrvitsalehtede kuju vaadates nägin, et segamini kasvab erineva kujuga lehti. Ühed olid ümara servaga ja lehtri kujulised, teised olid harulisemad ja meenutasid inimese käelaba. Ei saanud aru, kas need on üks ja sama või kaks erinevat taime. Mõtlesin, et olen kuulnud, et mõnel taimel on eraldi isas- ja emasõied, aga ei tea, kas sellega võivad kaasneda ka natuke erinevad lehed.

Vaatasin, et ristikhein ei ole risti kujuline. Võiks mõelda, et üks ristiharu on vars ja ülejäänud lehed, aga lehed ei olnud üksteise suhtes täisnurga all, vaid nagu ringi kolmandikud. Suurematel lehtedel oli selline kaar, nagu inimese küüntel, teist pidi jooksis lehe poolitusjoon. Nooremad lehed olid heledamad ja vanemad tumedamad.

Vaatasin ka õunapuud. Sellel kasvas nii sammalt kui ka samblikku. Õunapuulehed ei olnud päris lamedad, vaid mõni natuke rulli tõmbunud. Viljad ei ole veel päris küpsed, aga lehti sajab juba alla. Lehed ei lähe ainult rohelisest kollaseks, vaid neil esineb ka muid värve. Kollaseks ei lähe esimesena need lehed, mis on kõige suuremaks kasvanud, vaid väiksemad on kollasemad kui suuremad. Õuntele tuleb kõige punasem värv triipudena. Punaste triipude vahelt on õun roosam. Varrepoolne ots on õunal punasem kui õiepoolsem ots, aga päris varre juures olev lohk on ka roheline. Ühel õunal ei olnud punane ja roheline eristunud niivõrd varre ja õie külje järgi, kuivõrd sellega risti poolituse.

Vaatlesin ka kuuseokkaid. Millegipärast olid mitmel oksal nooremad okkad varem küljest varisenud kui vanemad.