"Meie Kodu" 1960

„Meie Kodu“. 18. veebruar – 4. august 1960 + sama aasta 7. jaanuar. Loetud 100 kirjutist.

„Meie Kodu“ oli Austraalia eestlaste leht. Kas eelmise aasta lõpul või praeguse aasta algul nägin ajalehes teadet, et tänavu lõpetab see ilmumise. Tänavu olen näinud teateid ka Põlvamaa ja Elva ajalehe ilmumise lõpu kohta.

Aastal 1960 ilmus „Meie Kodu“ kord nädalas. Maht oli tavaliselt 4 lehekülge, vahel ka rohkem. Valisin selle aastakäigu välja seoses sellega, et aastat 1960 on nimetatud Aafrika aastaks, kuna siis vabanes eurooplaste võimu alt kõige rohkem Aafrika riike. „Meie Kodus“ on kasutatud nimetust Must aasta. Lugesin esimeses järjekorras Aafrika kohta käivat, aga ka muid teemasid. Aafrika kohta oli vahel terve artikkel, aga sageli ainult mõni lõik pikemast loost, mis leheküljele pilku peale heites silma jäi.

Ülikooli bakalaureuseõppes õpetas mulle Aafrika ajalugu Hiiemaa, hilisema nimega Veski. Magistriõppe ajal kuulasin bakalaureuseõppe loengukursust Austraalia ja Uus-Meremaa ajaloost, mida luges Hallik. Mõlema õppejõu nimed on esinenud ajalehes vanema õppejõu Klaasseni õpilastena, kes õpetas veel mulle Aasia ning Lähis-Ida ajalugu. Aafrika kohta kirjutasin kaks kursusetööd, millest üks põhines ajalehtedel, Aafrika ajaloost on juttu ka magistritöö Itaalia-Etioopia sõja alapeatükis.

„Meie Kodu“ suhtumine Aafrikasse aasta jooksul muutus. Aasta alguse poole kirjutati, et Aafrika põliselanike suhtumine eestlastesse on hea, eestlastel on aafriklaste ja aasialastega ühised huvid. Hiljem hakkas pagulaseestlastele muret tegema kommunismi võidukäik Aafrikas. Loodeti Eesti iseseisvuse taastumisele, aga Aafrika puhul peeti tähtsamaks, et kommunism ei leviks.

Uuemal ajal on Eestis ingliskeelse maailma eeskujul vaieldud, kas neeger on viisakas või ebaviisakas sõna. Austraalia eestlased elasid juba tol ajal ingliskeelses maailmas, aga vaidlusi selle sõna viisakuse üle ma ei leidnud. Eestis oli tol ajal neeger täiesti tavaline sõna, Austraalia lehes esineb eri kirjutistes nii sõna aafriklased, mustad kui ka neegrid. Aafriklasteks võib lugeda ka selle põhjaosas elavaid heledama nahaga araabia keele kõnelejaid, kes samuti iseseisvuse eest võitlesid. Sõnade tähendusi selgitati, kui kirjutati Lõuna-Aafrikast, kus aeti rassieralduspoliitikat. Seal eristati valgeid, neegreid ja värvilisi. Ameerikas on minu teada must ja värviline üks ja sama, aga Lõuna-Aafrikas nimetati värvilisteks segaverelisi ja Aasia päritolu sisserändajaid. Kirjutati, et hoolimata rassieralduspoliitikast on Lõuna-Aafrika neegrite elatustase kõrgem kui muude Aafrika maade oma. Teises loos kirjutati kulla tootmisest maailmas, kus öeldi, et juhtivaks kullatootjaks on tõusnud Nõukogude Liit, esimese kahe hulka kuulub ka Lõuna-Aafrika.

Ma mäletan, et Araabia-Iisraeli tüli puhul sai Nõukogude Liit paremini läbi Araabia maadega, Iisraeliga tal diplomaatilised suhted puudusid. Aga „Meie Kodu“ ütleb, et tol ajal Egiptuse koha peal asunud teise nimega riik Eestit Nõukogude Liidu osana ei tunnustanud, seevastu Iisraeli suhtumine polnud teada. Teises loos kirjutatakse, kuidas eestlased suhtuvad juutidesse hästi, aga juutide organisatsioon nimetab eesti pagulasi alusetult fašistideks. Põhjus oli ilmselt Teises maailmasõjas. Ühel korral toob leht ka esile, et Franco, keda osad peavad fašistiks ja osad mitte, võitleb kommunismiga.

Kuigi kirjutati üht-teist Aafrikast, ei leidnud ma ühtegi artiklit Austraalia aborigeenide kohta. Ühes loos oli viide väitlusele valge Austraalia teemal, aga selle all mõeldi võibolla küsimust, kust maalt uusi sisserändajaid Austraaliasse lubada. Halliku seminarloengus oli jutuks, et pärast Teise maailmasõja Jaapani sõjakäiku tahtis Austraalia sisserännet suurendada, et tal oleks uue sõja korral suurem sõjavägi. See võis ka eestlaste sisserännet kergendada. Lisaks tahtsid osad eestlased ilmselt Nõukogude Liidust võimalikult kaugele, kartes selle edasist laienemist. Igas riigis eestlastel mugav ei olnud. Aastal 1960 külastas Nõukogude Liidus võimul olnud Hruštšov Prantsusmaad, kus oli võimul de Gaulle. Selleks ajaks küüditati Prantsusmaal elanud Ida-Euroopa pagulased ajutiselt Korsikale.

Praegu kasutatakse palju väljendit „Hruštšovi sula“, aga tolleaegsest lehest ma seda väljendit ei leidnud. Keegi küll arvas, et Külm sõda on lõppenud, aga teiselt poolt kardeti, et hüsteeriliselt käituv Hruštšov võib alustada uut tegelikku sõda.

Eestis toimuvasse suhtuti pagulaskonnas umbusuga. Eestist välismaad külastanuid võeti külmalt vastu ja Eestist toodud kirjandust lugenud ja Eestisse laulupeole sõita tahtnud väliseestlane heideti aastaks pagulaskonnast välja.