Maailma näitemäng

Magistritöös kasutasin itaallase Barzini raamatut, kes arvas, et Mussolini saavutas oma eesmärgi, sest selleks oli suures näitemängus osalemine. 12. klassis pidime õppima pähe inglise keeles Shakespeare'i soneti, kes ütles, et maailm on lava ja kõik inimesed ainult näitlejad. Kui püüda neid kahte ütlust kokku sobitada, siis tuleks välja, et üks oli eesmärgist teadlik, teised teevad sama eesmärgist sõltumata. Kuigi nad võivad mängida näitemängus erinevaid osi. Ja mulle ei meeldi, kui keegi võtab endale diktaatori rolli. Tõlkisin Carlyle'i raamatuid, kes pidas Shakespeare'i üheks suurematest kangelastest ja arvas, et kõigile kangelastele on omane siirus. Kas näitlemine ja siirus ei ole mõnevõrra vastandsõnad?