neljapäev, jaanuar 08, 2015

Postituste arvude tabel

Ühes seminaris oli välja kuulutatud neli esinejat. Kui kolm neist olid ära rääkinud, siis võtsin omal algatusel sõna. Rääkisin Müncheni konverentsist ja ühest Teise maailmasõja järgsest konverentsist. Churchill osales neil mõlemal. Mul oli teema veel sama hästi meeles nagu magistrieksamil. Seejärel hakkas rääkima neljas välja kuulutatud esineja. Selleks oli minuaegne magistrant. Tol ajal oli ta rääkinud normaalset eesti keelt, aga nüüd kohutava aktsendiga. Laused tulid tema suust aeglaselt ja sisutult. Õppejõud võrdles teda kellegi teisega, et kes on ennast purju joonud, see peab näo puhtaks saama. Esineja vastas, et näo puhtaks saamine on tühiasi, aga hääldust on raske korda saada.

*
Lugesin feisbukist ülevaadet reisimisest. Seda ei esitatud korraga, vaid üks kast oli natuke aega ees, siis asendati järgmisega ja nii edasi. Kasti taustal mängis muusikavideo. Ütlesin isale, et ma jätsin lugemise pooleli, sest kirjutaja kirjutab kiiremini kui mina loen. Isa vastas midagi, mida ma täpselt ei kuulnud, aga mis kõlas umbes, et küll ma olen loll. Küsisin, mida ta ütles. Ja lisasin vastust pikalt ootamata, et ise ta on. Vaatasin veel lisanduvaid ülevaate kaste. Nüüd ütlesin, et seda ei kirjutatagi, vaid kopeeritakse, sest üks kast on minu enda kirjutatud.

*
Olin magistriõppes. Klassikaaslased rääkisid, et täna tuleb kaks kontrolltööd. Ma polnud kummakski valmistunud. Minu juurde tuli üks õppejõud, kellel oli tabel minu erinevatel aastatel ülikooli listidesse tehtud postituste arvudega. Õppejõud arvas, et nüüd mul õnnestub magistriõpe lõpuks lõpetada, sest postituste arv on jälle tõusnud. Kahel vahepealsel perioodil olevat mul tekkinud mingi mõõn, et aastane postituste arv langes kolmele-neljale. Rääkija ei teadnud, et postitada saab ka mujale kui ülikooli listidesse, neil perioodidel olin keskendunud rohkem blogile. Viimasel aastal olin ülikooli listidesse postitanud üle 500 korra. Õppejõud ütles, et nii suur postituste arv ajab tal südame pahaks. Sellise solvangu peale ütlesin ainult ah nii ja läksin kohe minema. Mul oli natuke hea meel, et leidsin ettekäände kontrolltöödes mitte osalemiseks. Võibolla sain neid kirjutada aastapärast.

*
Uurisime süngeid käike. Käikude ülemises otsas paistsid mingid imelikud asjad. Kes neid esimesena puudutas, põles ära. Ütlesin ülejäänutele, et lähme tagasi.

0 vastukaja: