Arusaamatu hinne

Leidsin ühe blogi, kus olid kõigis sõnades h-tähed vahele jäetud. Mulle tundus, nagu parodeeritaks seda, et ma püian Helina nime kasutamist vältida. Mõtlesin, et nii see ei ole, h vahelejätmine on üks kindel rääkimisstiil.

*
Õpetaja andis tagasi kirjandid. Vihiku kaanele oli kirjutatud, et sain viie, aga sees oli hindeks midagi kahe ja kolme vahepealset. Olin teinud palju tähevigu, sealhulgas kirjutanud Mussolini nimest ainult kolm esimest tähte. Märkasin, et kõik teised on hakanud vigadeparandust kirjutama. Mõtlesin, et kirjutaks siis ka. Õpetaja hakkas hindeid klassipäevikusse kandma. Kui ta minu hinnet küsis, siis ütlesin, et ega ma ei tea, kas see on viis või kaks. Õpetaja ütles, et siis on hinnet soditud. Küsisin, kas ta arvab, et ma sodisin ise. Õpetaja arvas nii. Ise ma polnud sodinud. Mõtlesin, et jätaks lõpueksamitele minemata, kuigi see oleks viimasel hetkel allaandmine. Ütlesin, et alati ei sodita hinnet paremaks, meie klassis on juhtunud nii paremaks kui ka halvemaks sodimisi. Õpetaja joonistas tahvlile nooled, et kooli saab tulla nii otse kui ka ringiga. Ta küsis, kas mina tulen kooli bussiga. Vastasin, et teen seda jala. Õpetaja ütles, et kõik klapib, mind tuuakse kooli elevandiluust kandetoolis. Ta joonistas kriidiga kandetooli. Mõtlesin, et selle kirjandi pidime kirjutama vene keeles, aga lõpukirjand on lihtsam, see tuleb eesti keeles.