Pargikoer

Kõndisin läbi pargi Raekoja platsi suunas. Pargis oli varem üks koer ketis olnud, aga nüüd oli ta ketist lahti. Ma ei teadnud, kas ta võib kallale tulla või mitte. Ka sõbraliku koera ketist lahti laskmine oli halb, sest teised võisid selle eeskujul lasta kurja koera. Varasematel aegadel, kui seda koera polnud veel ketti pandud, oli ta juba ketist lahti olnud. Raekoja platsil heitis see koer pikali ja inimesed silitasid teda. Kahtlustasin, et vaenlased on selle koera marutõppe nakatanud, sest ta on sõbralik ja inimesed lähevad teda silitama, vaenlase eesmärk oleks, et inimesed ka marutõppe jääksid. Pidu hakkas läbi saama. Raekoja platsile kogunenud inimesed tõusid püsti lõpulaulu jaoks. Mina jäin esialgu istuma, aga siis tõusin ka püsti. Vaatasin, et Klaus veel istub.