Kokkutulek ja laialiminek

Läksin kokkutulekule. Seal taheti minuga jalgpalli mängida, aga mul oli ülikond seljas. Hakkasin siiski mängima. Mängisime kahekesi. Vastane ründas minu väravat, aga ei saanud sisse. Veel üllatavam oli, et kui mina tema väravat ründasin, siis mina sain. Olime ühes toas. Hilinemisega astus uksest sisse tuttav naljamees, kes hakkas nalja tegema. Lauri H. ei mäletanud enam, kuidas matemaatikaülesannet lahendada. Aga Antti oli õppinud ülikoolis füüsikat ja tema oskas. Kooli ajal olid Lauri ja Antti osanud ühe hästi. Suundusime ühelt spordikooli korruselt teisele. Keegi hakkas eemal karjuma: "Ema! Ema!" See tähendas vist, et oli juhtunud suur õnnetus. Mõtlesin, et kõndimise ajal ajan küll tüdrukutega juttu, aga kui lauda istume, siis ma nende kõrvale ei istu. Istusin korraks lauda Merje kõrvale, aga läksin kohe üks koht kaugemale laua otsa. Laua otsas oli minu traditsiooniline koht. Kui kapten oli jäänud laevale üksi, siis tuli peidukohast välja veel üks mees. Laevapardas oli auk ja kapten ei teadnud, kas hakata seda üldse lappima. Aga siis tuli talle meelde, et tormituulega võib tekkida põhjamineku oht, seetõttu ta otsustas siiski laeva remontida.