Lüngad õppetöös

Olin ülikoolis. Mul oli jäänud bakalaureuseõpe lõpetamata ja oli karta, et jääb ka magistriõpe. Ma poleks lihtsalt kõigile eksamitele läinud. Ülikool võis reageerida sellega, et hakkab nõudma üliõpilastelt distsipliini, nagu seda nõuti kooliõpilastelt. Laenasin Reelilt konspekti. Seda lugedes mõtlesin, et võiks talle öelda, et minu omaga võrreldes on tal väga hea konspekt. Tal olid suure formaadiga paberilehed, mis olid kausta küljest lahti rebitud ja uuesti kokku pandud. Mõtlesin, et võiks öelda, et mäletan seda ka loengust. Järgmisel päeval oleks tulnud konspekt tagasi anda, aga ma ei näinud, kas Reeli on auditooriumis. Võibolla ma ei tundnud teda enam ära, aga ma polnud veel ka selja taha vaadanud. Mõtlesin, et peaks kellelegi konspekti pakkuma ja küsima, kas tema on Reeli. Panin oma koti esimesse pinki, kus üks ranits juba oli. Oletasin, et see on ühe konkreetse klassivenna oma. Hiljem loengus istusin teises pingis ja üksi, järelikult oli minu kott ümber tõstetud. Klassivend ilmselt tahtis oma vana pinginaabri kõrval istuda. Saksa keele õpetaja lasi õpilastel midagi tahvlile kirjutada, aga ma ei vaadanud selles suunas. Siis pöörasin ennast ja hakkasin vaatama.