Mõttekäik hobustest lapsevanemateni

Hobune pidavat vaatama, et ta inimesele peale ei astuks. Lehm pidavat inimesele julmalt peale astuma, kui see talle teele ette lamama jääb. Kui auto sõidab aeglase käiguga rattaga üle varba, ei saa varvas kannatada. Vähemalt kui saabas on jalas. Palja jalaga proovijatest ei ole kuulnud. Keegi oli Jaan Tõnissoni nime kuuldes öelnud, et see oli see paljasjalgne munk. Minu üks kirjandusõpetajatest ütles väga põlgliku häälega, et Tõnisson ei ole kunagi olnud "Postimehe" toimetaja. Tema arvates toimetas Tõnisson "Olevikku". Kui mina vastu vaidlesin, ütlesid klassivennad mulle vahetunnis, et õpetaja mõtles teist Tõnissoni - seda kes parve põhja laskis. Koolis korraldati lastevanemate õhtu, kus õpilased esitasid muuhulgas "Kevade" teemalist näidendit. Teksti muudeti ja parve põhja laskmise asemel räägiti Interrinde mootorpaadi põhjalaskmisest. Raamatu "Allakäigutrepist üles" teemalises näidendis mängisin ka mina, aga ma ei mäleta, kas me lugesime teksti paberilt maha või õppisime selle pähe. Teise näidendi puhul võis tegu olla mahalugemisega, sest seal oligi tegu kirjade kirjutamisega. Etendus vist ikka toimus, proovi tegime kindlasti ja lapsevanemad tulid ka kooli. Muidugi mitte kõik lapsevanemad.