Eilne riigipüha

20. augustil 1991 ma ei olnud rahul, et iseseisvust hakkab välja kuulutama Ülemnõukogu ja et seda tehakse teist korda. Samal aastal kirjutasin Eesti Komitee jõulutervituse projekti, kus rõhutasin, et iseseisvus on küll taastatuks kuulutatud, aga okupatsiooniväed on tegelikult välja viimata. Aastal 1995 alustasin õpinguid ülikooli ajaloo erialal. Üks õppejõud ütles ühes varasematest loengutest, et loengu kuulajad ise teavad, kas nad hakkavad 20. augustit tähistama. Üks üliõpilane vastas, et me tähistame kõiki tähtpäevi. Sealt alates hakkasin mõtlema, et kui kuupäevi nagunii peab pähe õppima, siis võib neile ka mingit sümboolset tähtsust omistada. Eile hommikul ei olnud mul üldse meeles, et on riigipüha. Oleksin läinud linna suletud asutusse, mis jäi ära tänu sellele, et ajalehte otsides selgus, et seda ei ilmunudki. Õhtul sõime kooki, aga ma ei ole kindel mille puhul, sest mõne päeva eest oli ka üks sünnipäev. Riigipühast kirjutada otsustasin alles täna tagantjärele.