Tõlke toimetamine ja kiri ajalehes

Mina olin raamatut tõlkinud, nüüd ema toimetas seda. Ta ütles, et ta ei saa ühe lause tõlkest aru, seal on sõnade järjekord vale. Selgitasin, et loetelu peab olema reastatud just niperdaja, pallimängija ja nöperdaja, sest niperdaja ja nöperdaja on küll kõlalt sarnased, aga palli mängib niperdaja pallimängijaga. Nöperdaja on pildil joonistatud nende vahele, aga tegelikult ta mängus ei osale, vaid vaatab kõrvalt. Ma olin tõlkides keerulised grammatilised vormid käsiraamatutest välja otsinud, aga ei oleks osanud enam uuesti otsida. Seetõttu oleks järgmist raamatut tõlkides tulnud kasutada seda tõlget. Ema pani tähele veel, et lausete loetelus on kaks lauset tõlkimata jäänud. Tuletasin talle meelde, et me pidime ju raamatut lühendama, seetõttu jätsingi välja põllumajanduse teemalised laused. Puuduvaid loetelu elemente annaks küll asendada lühendiga "jt." Rääkisin, et me oleme need probleemid kõik juba varem läbi arutanud, mina mäletan seda, aga ema on ära unustanud. Alati kui ma kellelegi midagi meelde tuletan, vastatakse mulle: "Ma ei mäleta." Üks erand siiski oli. Kui ma küsisin Tulvistelt, mis vastuväite ma samale jutule eelmisel korral esitasin, siis vastas ta, et ta mäletab, et ma midagi ütlesin, aga ei mäleta mida. Sel korral ei mäletanud ma ka ise. Praegu vaatasin oma varem ajalehes avaldatud kirja. Kirjutasin selles, et rohelisi nimetatakse lõhestajateks, aga tegelikult on lõhestajad keskkonna rikkujad. Jätkasin, et praegu märkan ma oma Vooremaa kõrval asuva elukoha halvemaks muutmist. Ma ei saanud enam aru, miks ma olin kirjutanud, et minu elukoht asub Vooremaa kõrval, kui tegelikult elan ma Tartus. Toomas selgitas, et Tartu asubki Vooremaa kõrval. Mulle hakkas midagi uduselt meelde tulema. Kirja kirjutamise ajal oli mul parajasti käsil töö geograafi raamatuga, mistõttu mulle tol ajal olid need asjad selged.